„Järelevalve tulemused näitasid, et digikeskkondade ligipääsetavus avalikus sektoris on teinud küll edusamme, kuid rõõmustamiseks on veel vara – paljud kitsaskohad vajavad siiski tähelepanu. See tähendab eelkõige, et puuetega inimestel ja vanemaealistel – kes moodustavad laias laastus umbes kolmandiku Eesti elanikkonnast – on veel keeruline ja kahjuks kohati isegi võimatu kasutada avaliku sektori e-teenuseid, veebe ja mobiilirakendusi. Näiteks on vaegnägijatel vaja tekste lugemiseks suurendada, aga sisu halva kohanduvuse tõttu kipuvad suurendatud tekstid osaliselt peitu minema,“ selgitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar.
„Tegeleme aktiivselt avaliku sektori koolitamise ja nõustamisega. Möödunud aasta kevadel avaldas TTJA 4-osalise videokoolituse avalikule sektorile, mille eesmärgiks on anda süsteemne ja põhjalik ülevaade digiligipääsetavusest,“ lisas Puskar. 2023. aastal plaanib amet muuhulgas avaldada testimisjuhendi veebide, mobiilirakenduste ja pdf-formaadis dokumentide ligipääsetavuse hindamiseks, mida saab iseseisvalt kasutada iga avaliku sektori asutus.
Jaanuari algul avaldas TTJA aruande, mis annab ülevaate Eesti avaliku sektori digiligipääsetavusest 2022. aastal. Kokku seirati oktoobrist detsembrini 117 veebidomeeni ja 7 mobiilirakenduse digiligipääsetavust. Seiret teostati vastavalt Euroopa digiligipääsetavuse standardile EN 301 549, mille järgimine on Euroopa Liidu liikmesriikide avalike sektorite veebidele ja rakendustele kohustuslik 2019. aastast. Taoline monitooring toimus teist korda, eelmine aruanne Eesti avaliku sektori digiligipääsetavusest avaldati aasta aega tagasi.
Aruandega saab tutvuda TTJA kodulehel. Huvilised on oodatud liituma ka digiligipääsetavuse valdkonna uudiskirjaga, mis ilmub kahel korral aastas (mais ja novembris).
