Rahaasjad korda!

Millised on tarbija õigused, kui ta on võtnud liiga kõrge intressiga laenu? Kuidas lugeda 0% intressi lubavast laenureklaamist välja see, kui palju laen tegelikult maksma läheb? Mida teha, kui võlad kipuvad üle pea kasvama?

Kõigile neile ja paljudele teistele laenamist ning pere rahaasjade korraldamist puudutavatele küsimustele saab vastuse uuest podcastide sarjast „Rahatarkuse pooltund“. Sarja tegi TTJA koostöös MTÜ-ga Rahatarkus ning seda saab kuulata Soundcloudis.

Podcastides räägivad TTJA kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus ning juristid Rain Meristo ja Mari-Liis Aas sellest, mis vahet on erineva nimega laenudel (väikelaen, tarbimislaen, päikeselaen, järelmaks), mida tuleb laenutingimuste puhul kindlasti endale enne lepingu sõlmimist selgeks teha, kuidas saab maksepuhkust taotleda ja palju muud.

Võlanõustaja Evelyn Eichhorst ja kohtutäitur Risto Sepp annavad nõu, kuidas võlgadesse sattumist vältida ning mida tuleb esimese asjana teha, kui kohustused hakkavad üle jõu käima. Kuulata saab ka nõuandeid pere rahaliste eesmärkide seadmise ja eelarve tegemise kohta: isiklikust kogemusest jagavad nippe Liisi Kirch ja Illimar Pilt.

Podcastide sari „Rahatarkuse pooltund“ on üks osa MTÜ Rahatarkuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijahariduse projektist „Kolm sammu rahalise heaoluni“.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
MTÜ Rahatarkus

Järelmaksu intress 12 kuu jooksul 0%! Võta tarbimislaen praegu, tagasi maksma hakkad alles kuue kuu pärast! Need mööbli või kodutehnika ostmiseks mõeldud laenude reklaamid kõlavad vägagi soodsalt – aga tingimustesse süvenema hakates selgub, et kõik pole kuld, mis hiilgab.  

Piiks-piiks ja raha tuleb! Ilmselt on see aastatetagune kiirlaenu võtma meelitav hüüdlause üks Eesti kuulsamaid laenureklaame, mis inimestel siiani meeles. Vahepeal on karmistatud reklaamiseadust, mille kohaselt ei tohi tarbijakrediidi ehk eraisikutele mõeldud laenude reklaamimisel kasutada sõnu, nagu „soodne, kiire, tule võta“. „Teisisõnu ei tohi tarbijakrediidi reklaam jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ehk kallutada seeläbi tarbijad mõtlematult laenuvõtmisele,“ selgitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jurist Mari-Liis Aas

Info, mis võib palju maksma minna

Hoolimata sellest, et reklaamiseadus ei luba otsesõnu laenuvõtmisele meelitada, ja seda vastutustundlikumad laenuandjad ka ei tee, tuleb järelmaksuga pesumasinat ostes või väikelaenu eest kodu või autot remontides siiski hoolega laenutingimusi lugeda – ka neid, mis pisikeses kirjas, sest seal peitub hulk olulist ja sõna otseses mõttes palju maksma minna võivat infot. 

Mari-Liis Aas tõi näite: „Leidsin ühe mööblipoe järelmaksu reklaami, kus oli suurelt välja toodud, et 12 kuu jooksul on intressimäär 0%. Kuid väiksemas kirjas teksti lugedes selgus, et lisandub 35,90 eurot lepingutasu ja 2,99 igakuist haldustasu,“ tõi Aas näite, et ainult intressimäära suuruse selgeks tegemisega ei tasu piirduda, sest laenuga kaasneb ka muid kulusid.  

Selleks, et inimesele oleks üheselt arusaadav, kui palju tema võetav laen talle aasta jooksul maksma läheb, peavad kõik laenuandjad, olgu nad pangad või muud krediidiandjad, nii laenureklaamis kui ka tarbijaga sõlmitavas lepingus avaldama tarbijakrediidi kulukuse määra. Seda väljendatakse protsentides ja see näitab, kui palju läheb laen, järelmaks või liising inimesele aasta jooksul maksma koos kõigi kuludega – alates intressimäärast ning lõpetades lepingutasu, haldustasu ja muude võimalike kuludega. Kokkuvõttes on rusikareegel lihtne: mida madalam krediidikulukuse määr, seda soodsam on laen tarbijale. 

Intressiarvestus laenujäägilt või laenusummalt?

Mari-Liis Aas tõi näite ühest veebikaubamajast, mis pakkus ostuvõimalust tarbimislaenu abil, mille puhul ei pidanud ise ühtegi senti sisse maksma, lepingutasu ei olnud ja laenu tagasimakseid tuli tegema hakata kuue kuu pärast. Kõlab ju hästi? „Lähemalt uurides aga selgus, et laenuintressi ei arvutata mitte laenujäägilt, vaid laenusummalt – see on aga inimese jaoks tunduvalt kallim variant. Näiteks kui võtta üheks aastaks laenu 1000 eurot, mille intressimäära arvutatakse laenusummalt, siis tähendab see, et ka viimast, kaheteistkümnendat kuumakset tehes maksab inimene intressi ikka veel kogu võetud summalt ehk 1000 eurolt. Mis siis, et tal selleks ajaks on võib-olla juba 900 eurot tagasi makstud,“ nentis Aas ja lisas, et kokkuvõttes oli selle laenu puhul aastane krediidikulukuse määr 53%. 

Mari-Liis Aas soovitas igal tarbimislaenu või järelmaksu võtmist kaaluval inimesel meeles pidada rusikareeglit:  ükski laenuandja ei anna laenu tasuta ehk teisisõnu: alati tuleb tagasi maksta rohkem kui laenu said. „Soovitan nii laenureklaamis kui ka lepingutingimustes alati lugeda pisikeses kirjas teksti, sest sinna on üldjuhul kõige tähtsam info peidetud,“ mainis Aas lõpetuseks.

5 hüva nõuannet laenuvõtmise plaanijale

  • Kas sul on asja, mille jaoks plaanid laenu võtta, tegelikult vaja? Soovid on üks asi, vajadused sageli hoopis midagi muud.
  • Kui leiad, et laenu on siiski vaja, siis enne laenuvõtmist analüüsi, kas suudad laenu ilma probleemideta tagasi maksta. 
  • Ära otsusta pikemalt mõtlemata ainult laenureklaamis nähtu põhjal. Küsi pakkumist vähemalt kolmelt erinevalt laenuandjalt. 
  • Pakkumiste võrdlemist lihtsustab asjaolu, et kõik krediidiandjad peavad sulle andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Seal on kirjas konkreetselt sulle pakutavad tingimused nii laenusumma suuruse, intressimäära, krediidikulukuse määra, muude lisanduvate tasude, viiviste ja teiste võlgnevustega seotud tasude, lepingu kestuse jpm kohta. 
  • Kuigi intressimäära suurus on see, mis inimestele enamasti huvi pakub, tasub vaadata hoopis tarbijakrediidi kulukuse määra. Selle sisse on arvestatud lisaks intressimäärale ka muud laenuvõtmisega kaasnevad kulud (nt lepingutasu) ja seega saad teada, kui kalliks laen kokkuvõttes läheb.
Põhjalikumalt saab laenutingimuste nüanssidest ja võlgadesse sattumise vältimisest kuulata rahatarkuse taskuhäälingutest, mis asuvad aadressil soundcloud.com/rahatarkus.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
MTÜ Rahatarkus

Aasta jooksul 12 järelmaksuga ostu tehnikapoest. Söögiraha nappis, aga kuu telefoniarve oli 171 eurot, sellest kolmandik netimängudele. Võlad olid üle pea kasvanud, aga lahendust hakati otsima siis, kui kohtutäitur konto arestis. Need on kolm näidet rahaasjadega plindrisse sattunud eestimaalaste elust, aga tegelikult on võlgadega hädas inimesi tuhandeid. 

Miks inimesed võlarattasse satuvad? Pärnus tegutseva MTÜ Pesapuu võlanõustaja Evelyn Eichhorst nentis, et põhjuseid on mitu, kuid üks neist on see, et üsna paljud inimesed ei oska majandada. „Neil puudub elementaarne finantskirjaoskus, samuti oskus oma soove ohjeldada – tahetakse tarbida kohe, mõtlemata sellele, kas see on jõukohane. Teine probleem on asjaolu, et järelmaksu- ja kiirlaenuvõimalused on väga lihtsasti kättesaadavad,“ mainis Eichhorst ja tõi näite.

„Hiljuti harutasin lahti minu juurde nõustamisele tulnud inimese võlapundart. Ta oli aasta jooksul võtnud 12 järelmaksu. Ühega neist oli ostetud 116-eurone telefon ja järelmaksuleping tehtud nelja aasta peale. Kui ma küsisin, miks leping nii pikaks ajaks tehti, sain vastuseks, et kuna oli juba palju järelmakse võetud, ei olnud kuus korraga rohkem võimalik maksta kui 4,5 eurot. Mis siis, et kokkuvõttes läheb telefon niimoodi väga kalliks,“ nentis Eichhorst. 

Võlgu jäävad nii lihttöölised kui juhid

Tema sõnul jõuab võlanõustajate juurde nii töötavaid kui töötuid inimesi, samuti erineva haridustaseme ja ametitega inimesi: lihttöölisi, keskastme juhte, ametnikke. „Kui palk ja positsioon paranevad, tõusevad ka nõudmised elustiilile. Laenuvõtmine pigem hoogustub, kui palgad tõusevad. Aga kui inimene ei oska mõistlikult majandada, siis ta ei jõua kunagi sinnamaale, et suudaks palgast ära elada,“ kinnitas Evelyn Eichhorst tõsiasja, et võlgadesse võib jääda nii 800- kui 8000-eurose palgaga inimene.  

Tema kogemusel alustavad võlglased oma probleemide lahendamisega tavaliselt liiga hilja. „Eks inimene hakkab tegutsema siis, kui on valus. Näiteks kui on algatatud täitemenetlus ja pangakonto kinni pannakse,“ ütles Eichhorst. Tegelikult võiks võlanõustaja juurde pöörduda palju varem, juba siis, kui tekib kahtlus, et lähiajal võib arvete ja laenumaksete tasumisega probleeme tekkida. 

Inimestele võlanõustamise teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse kohustus ja pea igas maakonnas on võlanõustajad olemas. Võlanõustajalt nõu küsimiseks võib soovija pöörduda kas otse oma maakonna võlanõustaja poole või alustada kohalikust sotsiaalosakonnast, kust ta vajadusel võlanõustamisele suunatakse.  

„Ka siis, kui inimene elab näiteks Pärnus, aga on sisse kirjutatud näiteks Põlvasse, on meil võimalik teha kokkulepe, et Põlva tasub meile teenuse eest ja inimene ei pea edasi-tagasi sõitma,“ selgitas Eichhorst. See, kas nõustamine on tasuta või peab abivajaja maksma, sõltub samuti sellest, kuidas omavalitsus on teenuse korraldanud.

Millist abi võlanõustajalt saab?

Evelyn Eichhorsti sõnul vaadatakse kõigepealt üle inimese laenulepingud – kui suured summad on tagasi maksmata, millised nõuded on õigustatud ja millised mitte. „Praegu on turul nn hallil alal toimetavaid ettevõtteid. Näiteks on inimesele antud 100 eurot laenu, aga tagasi küsitakse 600. Tuleb vaadata, kas nõue on õigustatud, sest ülikõrge intressiga laenuandmine on seadusega vastuolus. Samuti pole harvad juhtumid, kus inimene on saanud inkassofirmalt kõne, et ta on 3000 eurot võlgu – hakaku maksma. Kui ma küsin, mille eest ta võlgu on, ütleb inimene, et ei tea,“  tõi Eichhorst näiteid.

Järgmiseks vaadatakse koos üle, kui suured on võlgu jäänu sissetulekud, millised on tarbimisharjumused ja pere eelarve. Edasine sõltub sellest, milline on ülevaatuse tulemus. „Kui raha on piisavalt, nii et saab võlgu tagasi maksma hakata, alustan lepingupartneritega kokkulepete sõlmimist. Samas võib ka selguda, et pärast hädapäraste kulude ja söögi eest maksmist raha üle ei jää – sel juhul tuleb hakata tarbimisharjumusi muutma või sissetulekut suurendama,“ selgitas Evelyn Eichhorst. Kokkuvõttes tulebki selgeks teha kolm asja: kellele ja kui palju võlgu ollakse, kas on võimalik rohkem teenida ning mil moel saaks tarbimist vähendada.

Viimase kohta on kogenud võlanõustajal mitmeid soovitusi. „Inimesed muutuvad tihti kaameks, kui arvutame kokku, kui palju neil kuus suitsu ostmisele raha kulub. Või teine näide – tegin eelarvet üksikemale, kelle kuu teleteenuste arve oli 171 eurot – sellest kolmandik olid Google Playst ostetud mängud, ülejäänu aga suured internetipaketid. Kas see on mõistlik? Arvan, et alati on võimalik kokkuhoiukohti leida, aga inimene peab edasiseks tegutsemiseks leidma motivatsiooni. Mina ei saa kogu aeg kõrval seista ja öelda, et ära seda või teist asja osta,“ võttis Eichhorst kokku võlanõustaja töö tuuma: abivajajale õige teeots kätte näidata ja aidata tal edaspidigi kursil püsida. 

Põhjalikumalt saab võlgade vältimisest ja võlgadest vabanemisest kuulata rahatarkuse taskuhäälingute sarjast, mis asub aadressil soundcloud.com/rahatarkus.
 
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
MTÜ Rahatarkus

Järelmaksuga kodutehnika ostmine või remondilaenuga kodu värskendamine on üsna tavaline. Paraku on üsna tavaline ka see, et laenust saab esimene samm võlarattasse sattumisel. Põhjuseks võib olla nii oma maksevõime ülehindamine kui ka viitsimatus laenulepingu tingimusi lugeda, mistõttu tabab inimest hiljem ebameeldivaid üllatusi. Kivi võib visata ka laenuandjate kapsaaeda, kellest nii mitmedki ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametissegi jõuab aeg-ajalt laenudega hätta jäänud inimeste kaebusi. Üks tavalisemaid probleemide tekkimise põhjuseid on tõsiasi, et laenu- või järelmaksulepingut allkirjastades ei ole inimene tingimusi läbi lugenud või neist aru saanud ja nii mitmedki kohustused tulevad seetõttu üllatusena. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jurist Rain Meristo nentiski, et ega laenuvõtmine ei ole ju iseenesest halb, kuid halvaks läheb olukord siis, kui inimene ei ole läbi mõelnud, mis kohustuse ta laenamisega endale nii-öelda kukile võtab.

Meristo soovitas laenu jõukohasuse hindamiseks teha enne laenuvõtmist lihtsa katse. „Oletame, et inimene tahab osta uue arvuti, kuid tal pole selleks piisavalt raha. Laenu või järelmaksuga ostes oleks igakuine tagasimakse näiteks sada eurot kuus. Nüüd võiks proovida seda summat iga kuu kõrvale panna, ja nii paar kuud järjest – sedasi saab vaadata, kas kohustus on jõukohane,“ soovitas Meristo. Ühtlasi on paari kuu jooksul raha kogumisel ka see pluss, et laenu sissemakseks koguneb suurem summa ja seega saab võtta väiksema laenu – kokkuvõttes tuleb arvuti ostmine odavam.

Soodsaim ja kalleim pakkumine erinevad kordades

Kui laenuvõtmise otsus tehtud, tasub Meristo sõnul mitte rahulduda esimese silmajäänud laenupakkumisega, vaid otsida endale sobivaimat – on ju laene väljastavaid panku Eestis kümmekond, lisaks veel poolsada muud krediidiandjat. „On üsna tavaline, et tehnika- või mööblipoes saab kohe teha järelmaksu taotluse, mille vastus saabub minutitega. Ma soovitaks siiski ka mujalt pakkumisi küsida ja neid võrrelda – laenuandjate tingimused on väga erinevad ja soodsaima ning kalleima pakkumise vahe on suur,“ nentis Meristo. 

„Selleks, et teada saada, kui palju laen sulle tegelikult maksma läheb, tuleb vaadata konkreetse laenupakkumise krediidikulukuse määra, mis pannakse kirja protsendina. See näitab, kui palju läheb laen, järelmaks või liising inimesele aasta jooksul maksma koos kõigi laenuga kaasnevate kuludega –intressimäär, lepingutasu ja muud võimalikud kulud,“ selgitas Rain Meristo.

Võrrelda tuleb mitte ainult krediidikulukuse määra, vaid ka muid tingimusi – kui suur on lepingutasu, kas lisandub mingeid muid kulusid, näiteks igakuine haldustasu, mis tingimustel ja kui kauaks saab vajadusel maksepuhkust, kas ja kui palju maksavad meeldetuletuskirjad, kui laenumaksed võlgu jäädakse jne. Kõik see pannakse kirja tarbijakrediidi standardinfo teabelehele, mille peab iga laenuandja laenutaotlejale andma – kui seda ei tehta, tuleb teabelehte julgelt küsida, sest see on hea abivahend, mis aitab erinevate laenuandjate pakkumisi võrrelda. 

Liiga kõrge intressiga laen on seadusevastane

Meristo rõhutas, et riik on paika pannud ka maksimaalse krediidikulukuse määra, millest kallimalt ei tohi inimestele laenu või liisingut anda. Nimelt avaldab  Eesti Pank kaks korda aastas oma kodulehel keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis praegu on 20,52%. Maksimaalne krediidi kulukuse määr arvutatakse nii, et korrutatakse eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr kolmega. Järelikult on praegu kolmekordne tarbimislaenu krediidikulukuse määr 61,56% ja sellest kallimat laenu eraisikutele anda ei tohi.

Kahjuks leidub ka seaduserikkujatest laenupakkujaid. Selle vastu leidub õnneks rohtu – tuleb teadlik olla ja tegutseda. „Kui inimene ongi teinud ebamõistliku otsuse ja võtnud väga kõrge intressiga laenu, siis see ei tähenda, et ta on sellega kuni laenuperioodi lõpuni laulatatud, vaid ta võib sellise laenu intressi vaidlustada,“ selgitas Rain Meristo.

Ta lisas, et paraku tuleb ette selliseid olukordi, kus laenuandja ei järgi ka muid vastutustundliku laenamise põhimõtteid, jättes näiteks info laenutaotleja sissetuleku ja kohustuste kohta kontrollimata „Siin tuleb tähelepanu juhtida ka sellele, et meil puudub süsteem, mis lubaks pankadel kontrollida isikute üldist laenukoormust. Inimesel võib olla mitu kontot eri pankades ja tal võivad olla ka sellised kohustused, mille olemasolu ei selgu konto väljavõttest. Nii et tarbijal on ka suur roll vastutustundlikul laenamisel, sest tal on kohustus teatud infot avaldada enne laenuvõtmist, aga kas ta on avaldanud korrektsed andmed, on krediidiandjal suhteliselt keeruline kontrollida,“ nentis Meristo, et oma kohustusi varjates võivad inimesed ennast lõhki laenata.

TASUB TEADA: laenust saab kahe nädala jooksul loobuda

Inimesel on võimalik võetud tarbimislaenust või järelmaksust 14 päeva jooksul loobuda – see õigus on kirjas võlaõigusseaduses. Selleks tuleb krediidiandjale teha taganemisavaldus, laen või järelmaks tagastada ning koos sellega ka kaup, mis laenuga osteti. Mis aga saab siis, kui järelmaksuga ostetud pesumasinaga on enne järelmaksulepingust taganemist juba mitu masinatäit pesu pestud või liisinguautoga 500 km sõidetud? 

Rain Meristo selgitas, et 14-päevane periood pole mõeldud pesumasina või auto testimiseks, vaid järelemõtlemiseks, kas võetud laen, liising või järelmaks on ikka vajalik ja jõukohane. „Kui inimene kaalub, kas laenust taganeda või mitte, siis ideaalis ei tohiks seda pesumasinat või autot seni kasutada, kuni 14-päevane aeg lõpeb. Muidu võivad kauba kasutamisest tekkida täiendavad kulud, kuni sinnamaani välja, et kaupleja ei ole nõus kaupa enam tagasi võtma,“ tõi Rain Meristo näite. 

Tema sõnul on järjest enam olukordi, kus näiteks liisinguga ostetud sõiduki puhul ei kanna krediidiandja sõidukimüüjale raha enne üle, kui 14-päevane tähtaeg läbi. Sõidukimüüja omakorda ei anna enne raha laekumist sõidukit ostjale.  „Meile on tulnud tarbijate pretensioone, et miks nad peavad nii kaua kaupa ootama. Väga tihti arvatakse, et 14 päeva on kauba testimisaeg. Tegelikult on see tarbijakrediidi n-ö testimise aeg, et tarbija saaks kindluse krediidi jõukohasuses ja vajalikkuses,“ selgitas Meristo. 

Põhjalikumalt saab laenutingimuste nüanssidest, maksepuhkusest ja võlgadest vabanemisest kuulata rahatarkuse taskuhäälingute sarjast, mis asub aadressil soundcloud.com/rahatarkus.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
MTÜ Rahatarkus

Mitmed toidupoodide ketid ja muudki kauplused pakuvad lisaks tavapärasele kliendikaardile võimalust soetada kaupluse deebet- või krediitkaart, millega saab poes kaupade eest maksta. See on mugav lahendus, aga tasub täpsemalt vaadata, kui palju mugavus maksma läheb. 

Üldjoontes saab kaupluste kliendikaartide kohta öelda, et kui tavalise, maksevõimaluseta kliendikaardi omamine ei maksa midagi, siis deebet- või krediitkaardi funktsiooniga kliendikaardiga kaasnevad lisakulud. Tavaliselt on mõlemal kuutasu ja krediitkaardi puhul tuleb kasutatud raha eest üldjuhul maksta intressi. Tõsi, vahel pakutakse poeketi krediitkaardiga tehtud ostude eest tavakaardiga võrreldes rohkem boonuspunkte või soodsamaid hindu, aga ilmselt võtaks üsna palju aega arvutamine, kas pere ostukorv tuleks seetõttu kokkuvõttes soodsam või mitte.

Laenurahaga leiba ostma

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jurist Mari-Liis Aas tõi välja, et kaupluste kliendikaardid, millega saab ka ostude eest maksta, on oma olemuselt krediitkaardid. „See tähendab, et võtad oma  igapäevase leiva-saia-piima ostmiseks tegelikult laenu, sest krediitkaardi kasutamine tähendab laenamist. Seetõttu tuleb arvestada lisakuludega, mis laenu kasutamisega kaasnevad – näiteks intress või kaardi kuutasu,“ soovitas Aas kaartide tingimusi täpselt uurida, sh seda, kui palju maksab meeldetuletuskiri, kui peaksid kasutatud summa tagasimaksmisega hiljaks jääma – meeldetuletuskirja hind võib olla näiteks viis eurot. 

Mugavusel on oma hind

Samuti tasub tema sõnul teada, et kui kaupluse deebet- või krediitkaardiga kaupluse kassast sularaha välja võtta, siis tuleb teenustasu maksta. Samas maal, kus lähim sularahaautomaat võib asuda kümnete kilomeetrite kaugusel, on poest sularaha väljavõtmise võimalus kindlasti teretulnud. 

„Ühelt poolt on küll tegemist mugava lahendusega, kui poe kliendikaart on ühendatud ka maksevõimalusega, aga teiselt poolt võib see osutuda kulukamaks kui deebetkaardiga või sularahas maksmine. Plussid ja miinused tasuks läbi mõelda enne ühe või teise kliendikaardi kasuks otsustamist,“ soovitas Mari-Liis Aas. 

Põhjalikumalt saab rahatarkuse teemadel kuulata taskuhäälingute sarjast „Rahatarkuse pooltund“ aadressil soundcloud.com/rahatarkus.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
MTÜ Rahatarkus

Suuremas summas tarbimislaenu taotlemisel võib laenuandja küsida laenajalt tagatiseks eraisiku käendust. Tavaliselt palutakse käendajaks hakata sõbral või pereliikmel, kuid käendaja peab teadma, et tema vastutab laenu tagasimaksmise eest sama palju kui laenusaaja – mis siis, et ta ise pole sentigi saanud.

Käendust võidakse niisiis küsida suuremas summas tarbimislaenude väljastamise puhul, kuid päevakajaline on see ka tudengite jaoks, kes taotlevad riiklikku õppelaenu – selle puhul küsib pank kahe eraisiku käendust. Mida tasub teada enne käenduslepingule allkirja andmist?

Juriidilises keeles öeldakse, et eraisiku käendus ehk tarbijakäendus tähendab solidaarset vastutust laenuandja ees. „See tähendab, et kui ma annan käenduse, siis see ei ole lihtsalt allkiri paberil, vaid ma pean väga tõsiselt hindama, kas olen valmis võlausaldajale laenu ise tagasi maksma, kui laenusaaja seda ise ei suuda teha,“ rõhutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jurist Mari-Liis Aas. 

Milliseid laene sa käendad?

Käenduslepingus võib olla punkt, et käendaja käendab lisaks laenusaaja praegu võetavale laenule ka tema tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks kui käendad sõbra 7000-eurost remondilaenu, aga sõber võtab mõne aja pärast ka autoliisingu, siis kui remondilaenu käenduslepingus on punkt ka tulevikus sõlmitavate kohustuste käendamiseks, tähendab see sinu jaoks automaatselt ka autoliisingu käendamist.

Kui suurt summat sa käendad?

Tarbijakäenduslepingus peab kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma – kui seda pole, on käendusleping tühine. Tavaliselt on maksimumsumma veidi suurem, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Nii saab laenuandja kindluse, et kui laenuvõtja võlgu jääb, saab ta käendajalt kätte ka viivised, lepingutasud, sissenõudmiskulud jm. Kuid selleks, et vältida võla sissenõudmise kõrvalkulude üle pea kasvamist – näiteks kui võlausaldaja palkab kalli õigusnõustaja – ongi lepingus kokku lepitud käenduse maksimumsumma.  

Kellelt küsib laenuandja võlgu jäädud raha esmajärjekorras?

Mari-Liis Aas selgitas, et kuna tarbijakäenduse põhimõte seisneb solidaarsuses, siis võib laenuandja pöörduda esimese laenumakse võlgu jäämisel kohe käendaja poole ja hakata temalt võlgnevust välja nõudma. „Küll aga võib paluda käendamislepingus vormistada selle teisiti – et võlgnevuse korral peab laenuandja kõigepealt laenusaaja poole pöörduma ja kui see tulemusi ei anna, alles siis käendaja poole,“ soovitas Aas. 

Käendada või mitte?

Rusikareegel võiks olla selline: kui oled valmis rahuliku südamega ja ise rahalistesse raskustesse sattumata sõbra või sugulase eest laenu tagasi maksma, siis kirjuta käenduslepingule alla. Kui sa teise inimese eest laenu tagasi maksta ei soovi, siis ei tasu ilma mõjuva põhjuseta käendajaks hakata.

Pikemalt saab laenutingimuste nüansside ja võlgadesse sattumise vältimise teemadel kuulata rahatarkuse taskuhäälingute sarja, mis asub aadressil soundcloud.com/rahatarkus.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
MTÜ Rahatarkus

Suve lõpuks oli pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenudele maksepuhkust küsinud üle 20 000 eraisiku. Kuid tegelik maksepuhkust vajanud inimeste arv on palju suurem, sest peale pankade annavad eraisikutele laene ka umbes poolsada mitte-pankadest krediidipakkujat. Millega tasub arvestada, enne kui hakata maksepuhkuse avaldust kirjutama?

Laenu võtnud inimeste jaoks on hea uudis see, et nii tarbimislaenu, järelmaksu, väikelaenu kui ka eluasemelaenu lepingus on üldjuhul ette nähtud võimalus maksepuhkust taotleda. See kulub marjaks ära, kui sissetulek väheneb või kaob hoopis, ja seetõttu muutub iga kuu laenu tagasimaksmine väga keeruliseks või suisa võimatuks. Samas ei maksa uisapäisa maksepuhkust taotlema tormata.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus soovitabki inimestel enne krediidiandja poole pöördumist oma tulud-kulud paberile panna ja vaadata, kas on võimalik kuskilt mujalt kulusid kokku tõmmata või sissetulekuid suurendada, et saaks laenumakseid edasi tasuda. Kui aga selgub, et see pole võimalik, tuleks laenuandja poole pöörduda – seda tuleb kindlasti teha enne, kui esimesed võlad tekivad.

„Panga poole pöördudes tuleb arvestada sellega, et pank saab pakkuda maksepuhkust või hoopis maksegraafiku ümbertegemist, aga sellega kaasnevad  kulud. Näiteks tuleb maksta lepingutasu lepingu muutmise eest – sest maksepuhkuse vormistamine või maksegraafiku pikendamine on lepingu muutmine,“ rõhutas Valgus. Kas ja millistel tingimustel maksepuhkust või maksegraafiku pikendamist on võimalik saada, tulebki uurida ettevõttelt, kes laenu andis. 

Maksepuhkuse saab lühikeseks ajaks

Maksepuhkust antakse üldjuhul kuni kuueks kuuks, tarbimislaenude puhul võib see aeg ka lühem olla. Seejuures ei tähenda maksepuhkus tavaliselt seda, et selle aja jooksul ei tule midagi maksta – maksepuhkuse saab laenu põhiosa maksetelt, aga intressi tuleb edasi tasuda. Birgit Valgus tõi välja, et samas võib laenuandja võimaldada ka täielikku maksepuhkust, nii et ka intressi ei tule maksta.

„Peab arvestama, et see osa laenust, mis on maksepuhkusel viibimise jooksul tasumata jäänud, tuleb ikkagi hiljem ära maksta. Seetõttu võiks ette mõelda, et kui kuus kuud maksepuhkust läbi saab, mis olukord mul võib selleks ajaks oma rahaasjades olla, ja arvestada, et edaspidine igakuine laenumakse saab olema senisest suurem, kui laenuperiood jääb samaks,“ selgitas Valgus. 

Laenuperioodi pikendamisega saab kuumaksed väiksemaks

Kui igakuise makse suurenemine käib üle jõu, siis võib laenuandjaga kokku leppida laenugraafiku ümbertegemise pikema aja peale. Nii jääb kuumakse samaks või hoopis väheneb. Tõsi, kokkuvõttes lõppsumma suureneb, sest mida pikem on laenu tagasimaksmise aeg, seda suuremaks kasvab laenu eest makstava intressi summa. 

Laenumaksete jaotamise pikema aja peale võib ka kohe kokku leppida ja maksepuhkuse üldse võtmata jätta. „ See, milline lahendus sobib kõige paremini, tasub enne otsuse tegemist läbi arvutada ja perega arutada,“ soovitas Birgit Valgus. 

Mitu väiksemat laenu ühendatakse üheks suureks

Üks võimalus, millest vähem juttu on tehtud, on erinevate väiksemate laenude ühendamine üheks suuremaks laenuks. Selle mõte on muuta iga kuu laenude tagasimaksmiseks kuluvad summad väiksemaks. „Näiteks kui inimesel on pangast võetud mitu tarbimislaenu ja krediitkaart, kuid tagasimaksetega kiputakse hätta jääma, siis võib pank pakkuda nende laenude ühendamise võimalust ühesuguse intressimäära ja tähtajaga laenuks,“ selgitas Birgit Valgus. 

3 soovitust laenu tagasimaksmisega raskustesse sattunule

  • Hakka lahendusi otsima enne, kui võlgu jääd. Võlgnikul on keerulisem laenuandjaga kompromisse leida kui korrektse maksekäitumisega kliendil.
  • Pane kirja oma tulud ja kulud ning analüüsi neid. See aitab aru saada, kas laenu tagasimaksmine on lähiajal tõesti võimatu või saaks mingitelt muudelt kuludelt kokku hoides laenumakseid siiski tasuda. Mõelda võiks ka sissetuleku suurendamise võimalustele.
  • Kui otsustad taotleda maksepuhkust või laenuperioodi pikendamist, loe sellega seotud tingimused kindlasti enne lepingule alla kirjutamist läbi. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsi laenuandjalt selgitusi.
Pikemalt saab laenutingimuste nüansside ja võlgadesse sattumise vältimise teemadel kuulata rahatarkuse taskuhäälingute sarja, mis asub aadressil soundcloud.com/rahatarkus.

Viimati uuendatud 30.03.2021