Digiligipääsetavus

Eesmärk tagada digiligipääsetavus tähendab, et veebilehed, mobiilirakendused ja muud digiteenused on kõigile kasutatavad – sõltumata inimese erivajadusest. Ligipääsetavus ei piirdu ainult tehniliste ega visuaalsete lahendustega, vaid on oluline osa heast kasutajakogemusest ja võrdsete võimaluste loomisest.

Avalik sektor on kohustatud järgima digiligipääsetavuse nõudeid 2019. aastast. Nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu direktiiviga EL 2016/2102 ning need on üle võetud avaliku teabe seadusesse. Lisaks laienevad nõuded alates 28. juunist 2025 ka osadele erasektoris tegutsevatele teenuseosutajatele. Teenuste ligipääsetavusnõuded tulenevad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest (LPS), mis võtab Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi EL 2019/882.

Nii avalikule sektorile kui ka erasektorile kohalduvad ligipääsetavusnõuded on kirjas Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardis EN 301 549 V3.2.1. Mõningad nõuded on tingimuslikud ehk need on kohustuslikud vaid spetsiifilistele veebidele ja rakendustele. Suurem osa eranditult kohustuslikest nõuetest põhinevad omakorda rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines). Oluline on märkida, et EN 301 549 ning WCAG ei ole üks ja sama standard. Need kaks standardit kattuvad omavahel väga palju, aga kuna EN 301 549 paneb juurde ka mõningad lisanõuded, siis ei ole korrektne piirduda vaid WCAG nõuetega.

Ligipääsetavuse nõuete üks baasosa on veebilehe sisu kasutusjuhis "juurdepääsetavus", kus on kasutajale kirjeldatud, milliseid seadme nuppe või võimalusi kasutades saab veebilehte või mobiilrakendust kasutada tulenevalt inimese erivajadustest või eriolukordadest.

Digiligipääsetavuse nõuete järgimise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Digiligipääsetavusega seotud ettepanekute, küsimuste, probleemide ja üldise tagasiside osas võib kirjutada meiliaadressile [email protected].

Liitu digiligipääsetavuse uudiskirjaga!