5G

5G ehk mobiilside tehnoloogia viies generatsioon aitab luua kiiremaid ühendusi järjest suuremate andmemahtude edastamiseks ning võimaldab välja arendada asjade internetti. 5G tehnoloogia tagab seadmete sujuva ühenduvuse, kordades kiiremad ühendused ning inimsilmale ja -kõrvale tajumatu side latentsuse ehk viiteaja.

Uued tehnoloogiad toovad kasu kogu majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna – arenguhüppe saavad teha paljud valdkonnad, nagu näiteks tehnoloogia, IT, side, meditsiin, kultuur, transport ja paljud teised sektorid. Erinevate eluvaldkondade arenguhüppest võidavad otseselt või kaudselt kõik elanikud.

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) soovitus ITU-R M.2083 toob välja kolm põhilist arengusuunda mobiilside tehnoloogia arengute jaoks: 

  • suurendatud andmesidekiirus (Enhanced Mobile Broadband, eMBB), 
  • tagatud ajakriitiline reaalajasüsteemide andmeside (Ultra Reliable Low Latency Communications, URLLC),
  • suurearvuline väikeseadmete kommunikatsioon (Massive Machine Type Communications, mMTC).

5G tehnoloogia kasutuselevõtmise esimesed olulisemad sagedusalad on 694-790 MHz, 3400-3800 MHz ja 24.7-27.1 GHz.

2022. aasta juulis lõppes avalik konkurss 5G sagedusalas 3410-3800 MHz. Kokku osales konkursil neli sideettevõtjat Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja BITE LIETUVA UAB. Esimese sagedusloa enampakkumise võitis Elisa Eesti AS, teise Telia Eesti AS ja kolmanda ehk viimase sagedusloa Tele2 Eesti AS. 

Sagedusloa omanikul on kohustus kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest üle Eesti paigaldatud ja aktiveeritud minimaalselt 200 tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama.

2022. aasta novembris lõppes avalik konkurss 5G sagedusalas 694–790 MHz. Kokku osales konkursil kolm sideettevõtjat – Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Kõik osalejad võitsid endale kaks sagedusluba.

Sagedusloa omanikul on kohustus arvates sagedusloa saamisest teha sideteenus kättesaadavaks kahe aasta jooksul vähemalt 50% ulatuses ning nelja aasta jooksul vähemalt 95% ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakondades. Nendes maakondades ei ole täna kehtivate Venemaa televisiooniringhäälingu piirangute tõttu võimalik samasugust katvust tagada. Konkursi võitjatel ei ole küll kohustust nimetatud maakondades 95% katvust tagada, kuid võrkude ehitamine on siiski võimalik ning 5G levi saab täiendavalt tagada ka teiste sagedusaladega.

Sagedusala 694–790 MHz sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, näiteks maapiirkondasse parema levi viimiseks, kuna madalamad sagedused levivad kaugemale kui kõrgemad sagedused.

Sagedusala 694-790 MHz sagedusloa omanike levikaardid 2023. a sügise seisuga:

Elisa

Elisa levikaart

Tele2 

Tele2 levikaart

Telia

Telia levikaart

Levikaardid on koostatud arvestades referentssignaali vastuvõetud võimsuse (Reference Signal Received Power – RSRP) nivood -110 dBm.

2023. aasta mais lõppes avalik konkurss 5G sagedusalas 24.7-27.1 GHz. Kokku osales konkursil kolm sideettevõtjat – Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Kõik osalejad võitsid endale kaks sagedusluba.

Sagedusala 26 GHz sobib kõige paremini kasutamiseks tiheasustusega piirkondades, kuna kasutatav sagedusriba on piisavalt suur, et võimaldada suurel hulgal inimestel korraga tarbida kiiret andmesideühendust. Selle sagedusala suured kiirused ja madal viiteaeg on teerajajaks nii isesõitvatele autodele kui ka reaalajas toimivatele teenustele.
 

Info avalikest konsultatsioonidest ning konkurssidest nendele sagedusaladele leiate siit.

Huvitavat lugemist:

Viimati uuendatud 09.01.2024