Koduohutus

Me kõik tahame end oma kodus turvaliselt tunda. Kui tihti mõtleme aga sellele, millised ohud võivad meid meie kodus varitseda? Mida ja kuidas tuleb koduses keskkonnas teha, et nii kodu ise kui ka seadmed, mida kasutame, oleksid töökorras ja vastaksid kõikidele ohutusnõuetele.

Ehitise nõuetele vastavuse ja ohutuse eest vastutab omanik. Korterelamutes jaguneb korteriomand reaalosaks ja kaasomandiks.

Kõik ühiskasutuses olevad konstruktsioonid ja tehnosüsteemid ning nende osad (nt kandvad seinad, küttesüsteem koos radiaatoritega, kandvas seinas olevad avatäited, ühiskasutuses (trepikodades, keldrites jm) asuvad gaasiseadmed ja -paigaldised ning elektriseadmestik jne) on kaasomandi osa, st kaasomandi üle otsustavad korteriomanikud ühiselt ning omavoliline ümberehitamine/väljavahetamine on keelatud.

Korterisisese elektri- ja gaasiseadmete ning -paigaldiste eest vastutab korteri omanik.

Koduohutuse meelespea

Elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus, vananenud elektrisüsteem või valesti/halvasti tehtud ühendused põhjustavad halvemal juhul elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral. Kõik rikked ning puudused tuleb kõrvaldada koheselt.

Ohutuse tagamiseks:

  • lase pädeval spetsialistil perioodiliselt kontrollida hoone elektrisüsteemide seisukorda;
  • telli elektripaigaldise ehk -süsteemi seisukorra hindamiseks perioodiline audit, mille käigus tuvastatakse, kas elektripaigaldis on korras või esineb seal puudusi, mis vajavad korda tegemist. Auditi sagedus sõltub hoone vanusest ja liigist;
  • ära tee elektritöid ise vaid kasuta spetsialisti abi. Ise tohib teha lihtsamaid töid kui on olemas vastavad teadmised (nt vahetada lüliteid, pistikupesi, lambipesi, sulavkaitsmeid);
  • kui kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, siis lase uuendada ka oma kodu elektrisüsteem;
  • elektrisüsteemi peab kaitsma toimiv kaitseaparatuur. Täiendavaks kaitseks elektri- ja tuleohu vastu lase paigaldada rikkevoolukaitselüliti;
  • ära koorma üle elektriseadmeid ja -juhtmeid, ülekoormus on ohtlik tulekahjuallikas;
  • kasuta seadmeid vaid ettenähtud oludes. Siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada väljas või märgades ruumides (nt vannitoas);
  • ära kasuta kahjustusega (nt juhtme isolatsioon nähtavalt vigane) elektriseadmeid;
  • elektriõnnetuse korral lülita vool välja ja helista häirekeskusesse 112;
  • maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama märkamisest teavita kohe võrguettevõtjat. Kui sul on vaja elektriliini kaitsevööndis tegutseda, siis teavita sellest võrguettevõtjat.
  • Loe täpsemalt elektriohutuse nõuetest

Valesti paigaldatud gaasiseade (nt veesoojendi, katel), ebaõiged materjalid, süsteemi amortiseerumine, vigased toruühendused jms puudused võivad tekitada gaasilekke, mis võib lõppeda plahvatusega.

Valesti lahendatud ebapiisava õhuvahetuse korral on gaasiseadmes küttegaasi põlemine häiritud ning tekib mürgine vingugaas (CO), mis võib lekkida ruumidesse läbi ebatihedate korstnalõõride.

Ohutuse tagamiseks:

  • on keelatud gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine jms) ise teha. Gaasitöid võib teha üksnes eripädevusega isik, kes on leitav majandustegevuse registrist;
  • kooskõlasta igasugune korterisisene gaasitöö kortermaja ühistu juhatuse liikmetega;
  • on kohustus tellida audit (tehniline kontroll) enne gaasipaigaldise kasutusele võtmist, et veenduda paigaldise ohutuses ja nõuetele vastavuses;
  • lase pädeval gaasitööde tegijal hooldada ja kontrollida gaasiseadmeid ning -paigaldisi (katel koos erinevate toruühendustega) vähemalt üks kord aastas;
  • lase korstnapühkijal puhastada suitsu- ja ventilatsioonilõõre vähemalt kord aastas;
  • ära lukustada jalgrattaid ega lapsevankreid trepikodades paiknevate gaasitorude külge;
  • taga gaasiseadmetele gaasi põlemiseks igal ajal piisav õhu juurdevool, et ei tekiks vingugaasi ning ära kasuta gaasiseadet ja sundventilatsiooniseadmeid (nt köögikubu) üheaegselt, et tagada põlemiseks vajaliku õhu olemasolu;
  • kui gaasiseade asub vannitoas, ära sule põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vannitoa ust;
  • vaheta välja ilma ohutusautomaatikata gaasiseade ning lase ohutusautomaatika korrasolekut spetsialistil kontrollida;
  • paigalda töökorras vingugaasiandur;
  • Kui tunned gaasilõhna, ava aknad, ära kasuta lahtist tuld ega elektrit (st ära näpi ühtegi lülitit - ära pane lülitist lampi põlema ega kustuta seda ära kui see põleb), sulge gaasi juurdevool, mine ohukohast eemale ja helista häirekeskuse numbril 112.
  • Vingugaas on värvitu, lõhnatu, seda ei ole võimalik tunda ega näha ja on eluohtlik. Kui vingugaasiandur annab häiret ja tunned ennast kehvasti ning uimaselt, ava aknad, lõpeta gaasiseadme kasutamine, mine värske õhu kätte, helista häirekeskuse numbril 112.
  • Kui oled esmase ohu kõrvaldanud telli koheselt gaasitöö lekete ja muude puuduste kõrvaldamiseks.
  • Loe lisaks gaasiohutuse meelespeast ja vaata ka vingugaas.ee

Ehitis peab kogu oma olemasolu vältel olema ohutu. Kasutusea vältel peab see vastama kasutamise nõuetele ja olema visuaalselt korras.

Ohutuse ja korrasoleku tagamiseks:

  • hoolda regulaarselt nii tehnosüsteeme kui ka konstruktsioone, st vii läbi visuaalne ülevaatust ning vajadusel teosta remont- ja parandustööd;
  • ehitise kandvate konstruktsioonide remont- ja rekonstrueerimistööde jaoks taotle ehitusluba, st telli ka ehitusprojekt;
  • tehnosüsteemide (kütte-, ventilatsiooni/jahutuse, vee- ja kanalisatsioonisüsteem) ümberehitamiseks taotle samuti ehitusluba ja telli projekt. Samaväärsega asendamisel piisab kohaliku omavalitsuse teavitamisest;
  • ehitusloaga töid peavad juhtima pädevad isikud ning tööde tegija peab olema registreeritud majandustegevuse registris. Ehitusvaldkonna pädeval isikul peab olema kutsetunnistus;
  • teavita ebaseaduslikust ümberehitustööst kohalikku omavalitsust ning ohtlikust kasutuses olevast ehitisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

Automaatselt üles-alla avanevad ja sulguvad garaažiuksed teevad meie elu mugavaks, kuid avarii korral osutuvad need väga ohtlikuks. Alla kukkunud garaažiuks võib kahjustada vara, aga tekitada inimesele ka eluohtlikke vigastusi.

Ohutuse tagamiseks:

  • osta garaažiuks, millel on olemas avariide vältimiseks vajalikud ohutusseadised (avariipidurid), vajadusel kasuta valiku tegemisel spetsialisti abi;
  • lase uks paigaldada professionaalil ning jälgi, et pärast paigaldamist antakse sulle kui omanikule üle dokumentatsioon (deklaratsioon, juhendid, hooldusraamat);
  • uksel on hoiatusmärgised nähtavas kohas ja arusaadavas keeles;
  • kontrolli garaažiuste korrasolekut iga 6 kuu tagant, tiheda kasutuse puhul ka sagedamini, et tagada ukse tõstemehhanismide ja avariipidurite õigeaegne väljavahetamist;
  • ukse avarii korral on ukse liigutamine ning selle alt läbi minemine keelatud. Rikkis ukse kasutamine tuleb lõpetada koheselt ning sellest kõigile kasutajatele teatada (hoiatussildid, -lindid);
  • avariiolukorrast teavita koheselt hooldusfirmat ning telli remonttööd;
  • ära seisa kunagi lahtise garaažiukse alla, ka siis, kui uks on töökorras! Märgista uksealune ohuala, et see oleks kõigile kasutajatele arusaadav.

Avalikus kasutuses oleva mänguväljaku korrasoleku ja ohutuse eest vastutab mänguväljaku omanik.

Ehitusseadustikust tulenevalt peab mänguväljak olema kasutamiseks ohutu igal ajahetkel. Seda tagab eelkõige nõuetekohaste seadmete hankimine ja paigaldamine ning hilisem regulaarne ja asjatundlik hooldus.

Mänguväljakute ohutuse ja nõuete kohta leiate info SIIT

Info tuleohutuse kohta on kättesaadav Päästeameti kodulehelt: http://kodutuleohutuks.ee/hoonetulekahjude-valtimine/

Viimati uuendatud 11.01.2021