Rail Baltic

Rail Baltic on uus ja kiire kaasaegne elektrifitseeritud kaherööpmeline raudteetrass, mille maksimaalne kavandatud kiirus on 249 km/h (reisirongide maksimaalne kiirus on seejuures 234km/h) marsruudil Tallinnast läbi Pärnu – Riia – Panevėžyse – Kaunase Leedu-Poola piirini, ühendusega Kaunasest Vilniusesse. Uue projekteeritava raudteetrassi rööpmevahe on 1435 mm, mis vastab kõikidele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele.

Trass tagab reisijatele liikumiskiiruse kuni 240 km/h (projektkiirus 249 km/h) ning loob täiesti uue võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Kaubarongide kiiruseks on arvestatud kuni 120 km/h ning kaupade liikumine maanteelt raudteele aitab kaasa Eesti keskkonna eesmärkidele.

Rail Baltica on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, kuhu on lisaks kaasatud ka Soome ja Poola.

Maakonnaplaneeringute faasis juhtis Rail Baltica projekti laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuulusid Pärnu, Rapla, Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Rail Baltica raudteeliiniga seotud maakonnaplaneeringud Eestis koostas ja eelprojekteerimise viis läbi OÜ Reaalprojekt, kes teostas töid koos partneritega Hendrikson&Ko OÜ, EA Reng AS ja Kelprojektas UAB. Rail Baltica trassi kinnitanud maakonnaplaneeringud kiideti heaks aastal 2018.

Maakonnaplaneeringutega määratud raudtee trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga”. Hajaasustuses on trassikoridori laiuseks 350 m. Tallinnas, Pärnus ja suuremates asustatud kohtades, kus trassikoridor kulgeb mööda olemasolevat raudteeliini (tegemist on väljakujunenud ehitatud keskkonnaga), on koridori laiuseks 150 m. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja mis orienteeruvalt alates 35 m joonest piiratakse aiaga.

Eestis pandi Rail Baltica trassikoridor kolmes maakonnas, mida raudtee läbib, paika maakonnaplaneeringutega.

  • Planeerimise protsess algas Vabariigi Valitsuse 2012. aasta korralduse alusel juba aasta pärast seda, ehk 2013. aastal.
  • Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maavanemad võtsid Rail Baltica maakonnaplaneeringud vastu 2016. aastal.
  • Riigihalduse minister kehtestas maakonnaplaneeringud 2018. aasta veebruaris.

Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja –käigud, ökoduktid jne). 350 meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, samas on raudtee tegelik maavajadus 66 meetrit. Nn nihutamisvajadus võrreldes planeeringus määratletud trassikoridori teljega määratleti 2018. aasta oktoobris valminud eelprojekteerimise käigus.

Harju- ja Raplamaal toimusid viimased Rail Baltica planeeringute avalikud väljapanekud 2016. aasta juulis-augustis, Pärnumaal novembris-detsembris. Seoses planeeringutega peeti Harjumaal 5 avalikku arutelu – lisaks maakonnaülesele arutelule saadi kokku ka Maardus, Raes, Kiilis ja Sakus. Raplas toimus samuti maakonnaülene arutelu ning lisaks arutelud Raikkülas, Järvakandis, Kohilas ja Kehtnas. Pärnumaal toimus 8 avalikku arutelu 2017. aasta jaanuaris. Kokku toimus planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise protsessi raames 86 avalikku arutelu enam kui 4 000 osalejaga!

Tutvu Rail Baltica Eesti osa trassiga GIS kaardirakenduses.

Kehtestatud ehitusprojekti alusel viib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi riigipoolse maa omandamise raudtee rajamiseks. Projekt määrab raudtee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste täpsed asukohad. Maa omandamisel lähenetakse igale juhtumile individuaalselt ja püütakse leida osapooli rahuldav kokkulepe.

Maa riigile omandamise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnang vajaliku maa turuväärtuse leidmiseks. Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperdihinnangu sisu ning täpsustatakse maa omandamise tingimusi (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus, muud tingimused). Läbirääkimiste käigus selguvad maaomaniku soovid ja omandamise tingimused. Kui maaomaniku soovid ja taotlused on põhjendatud ning maa omandamises jõutakse kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa võõrandamiseks Eesti Vabariigile. Kõik maa omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud pool ehk riik.

Kui läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik keeldub maa võõrandamisest, on majandusministeeriumil õigus algatada sundvõõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine toimub vastavalt seadusele ning selle viib läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Sundvõõrandamise menetluse alustamisel saadetakse kinnisasja omanikule teade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest. Omanikul on õigus esitada selle kohta vastuväiteid. Sundvõõrandamise taotlus saadetakse majandus- ja taristuministri kaudu Vabariigi Valitsusele, kelle pädevuses on sundvõõrandamise otsuse tegemine. Nimetatud otsus edastatakse tähitud kirjaga sundvõõrandatava kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele.

Pärast sundvõõrandamise tegemise otsust toimub kinnisasjade erakorraline hindamine, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse 19.06.2001. aasta määrus nr 203 „Maa erakorralise hindamise kord”. Erakorralist hindamist viib läbi Maa-ameti väljastatud litsentsi omav maa hindaja koostöös kinnisasja asukohajärgse kohtutäituriga. Hindamine toimub sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga.

Pärast erakorralist hindamist korraldab majandus- ja taristuminister kokkuleppemenetluse, mille eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine omanikuga. Kokkulepe hõlmab sundvõõrandatava kinnisasja eest makstavat sundvõõranditasu ja teistele isikutele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suurust ning maksmise ja kinnisasja valduse üleandmise tingimusi. Kokkuleppemenetluses on kinnisasja omanikul ja teistel isikutel õigus teatada sundvõõrandamisega tekitatud kahjudest, mis ei kajastu erakorralise hindamise käigus koostatud hindamisaktis.

Juhul, kui kinnisasja omanik ei ole sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsusega nõus, on tal õigus see kohtus vaidlustada.

Vaata Maa-ameti lehelt Rail Balticu trassi

Viimati uuendatud 10.09.2021