Tõstuksed

Tõstuksed on üsna suured ja rasked liikuvad seadmed, mille vale kasutamine, mittehooldamine, puudulik konstruktsioon või vale paigaldus võib põhjustada tõsiseid vigastusi. Kaitsta tuleb nii inimesi kui nende vara. Kõik tehnilised seadmed, sealhulgas ülestõstetavad uksed, võivad teatud tingimustel olla ohtlikud.

Täpset tõstuste arvu, mis on Eestis täna kasutusel, ei ole teada. Valdkonnaga seotud ettevõtjad on arvanud et see arv ületab 100 000 ühikut ja võib küündida isegi kuni poole miljoni ukseni. Sellise hulga seadmete ohutuse tagamine ei ole kerge ülesanne. Tõstuste ohutuse tagamisega on seotud mitmeid osapooli, kellel on erinevad õigused ja kohustused.

Mida teha kui uks tundub ohtlik?

Ohukahtluse korral tuleb kõigepealt hinnata kui suur oht on. Otsese ohu korral tuleb tegutseda nii nagu näevad ette hädaolukorra juhised. Väiksema ohu puhul on valikud rohkem kuid kindlasti ei tohi asja ainult enda teada jätta ja võimaluselt teha fotosid ning informeerida kõiki asjassepuutuvaid isikuid kirjalikult. Vältida tuleb tegevusi mis võivad ohtu suurendada või ust rikkuda.

Mis võib ukse kasutamisel minuga juhtuda?

Kõige suuremaks riskiks ukse kasutamisel on löögioht, kui ülestõstetud ukseleht peaks mingil põhjusel hakkama allapoole liikuma (kukkuma). Katkise ukse korral võib see liikumine olla kiire ja ukselehtede suure massi tõttu võib löök pähe või mujale olla sedavõrd tugev, et võite saada surma. Probleemi korral siinidega või kinnitusvahenditega võib uks alla kukkuda ka lapiti. Esinevad ka ohud seoses liikuvate osadega mille vahele võivad jääda erinevad kehaosad (tavaliselt näpud) või ka näiteks juuksed. Tõstuks võib ülesliikumisel teid kaasa haarata (eriti kui tõstuksel on jalakäijate uks), alla liikumisel aga muljuda varbaid kui olete sellele liiga lähedal. Selle kõige vältimiseks tuleb liikuvast uksest kaugemale hoida ja ülestõstetud ukse all mitte seista ega lasta lastel mängida ning kaitseseadisi regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Kui te kasutate sõidukit, siis esineb vigastuste risk ennekõike auto esi- ja tagaosale, kui uks ei ole varustatud õigete ohutusseadistega.

Kuidas ma saan riske vältida?

Riske vähendab ukse õige konstruktsioon, paigaldus ja hooldatus. Kui need eeltingimused on täidetud, siis saab kasutaja juba ise õnnetusi ja avariisid vältida järgides kõiki ohutusjuhiseid.

Kui tihti peab ust hooldama?

Tõstuksi tuleb hooldada vastavalt ukse tootja poolt ette antud intervallidele ja hooldamine on kohustuslik.

Millised uksed on ohtlikumad?

Ukse kasutamise ohutust halvendavateks asjaoludeks loetakse:

  • Avanemine avalikku ruumi
  • Ebapädev kasutajaskond (nt juhendamata inimesed/haiged/vanad/lapsed);
  • Suur inimeste arv, kes võivad uksega kokku puutuda;
  • Ukse kõrge automatiseerituse tase;
  • Madal sillus

Seevastu mitte-automaatselt juhitavad kodugaraažiuksed, mida kasutab üks perekond ja mis ei avane avalikult ligipääsetavasse ruumi, loetakse väiksema riskiga toodeteks.

Kas ma peaksin ostma kallima või odavama ukse?

Osta võib nii kallimat kui ka odavamat ust kui see vastab kõikidele nõuetele. Ostja peaks siiski alati endale selgeks tegema miks pakutakse konkreetset ust teistest odavamalt. Kas selle kvaliteet on kehvem? Kas odavus saavutati ohutuse arvelt? Kas ma ostan seda, mida mul tegelikult vaja on?

Mul on probleem. Kas TTJA aitab?

TTJA kontrollib tõstuste nõuetekohasust kuid ei tee ekspertiise. TTJA ei saa teid esindada ega osaleda tsiviilvaidlustes. TTJA pädevuses on teha ettekirjutusi ohtlike tõstuste kasutamise peatamiseks ja nõuetele vastavusse viimiseks. Samuti saab TTJA teid ohutusalaselt nõustada.

Tõstukse kasutaja peab ust kasutama vastavalt ukse tootja poolt antud juhistele (kasutusjuhendile ja ohutusmärgistusele). Selle eelduseks on kasutusjuhendi kättesaadavus.
 

Kasutajad ja omanik peavad teadma, et kui suurel tõstuksel puudub läbikäiguuks jalakäijatele, siis ei tohi jalakäijad uksest läbi käimiseks ust avada – see on mõeldud ainult sõidukitele. Vajadusel tuleb paigaldada inimeste läbikäiguuks.

Omanik peab hoidma ust heas tehnilises seisukorras tellides õigeaegselt hooldusi ja remonte pädevalt isikult. Hooldusintervallid annab ukse tootja kas ajaliselt (nt 3-6 kuud) või sõltuvalt kasutusintensiivsusest (nt. 1000-5000 töötsüklit). Hoolduste tegemine on kohustuslik (vt. seadme ohutuse seadus § 4 lg 1 ja § 6 lg 2 p 4). Omanikud ja kasutajad ei peaks ootama kuni uks katki läheb, vaid seda hooldusega ennetama. Unustamise vältimiseks on mõistlik sõlmida hooldusleping usaldusväärse firmaga.

Kuigi tõstukse hooldaja ja remontija peab olema pädev isik, peavad siiski nii omanik kui ka kasutajad lisaks veel ise veenduma, et uks on  peale hooldust või remonti kasutamiseks ohutu, st. see töötab ettenähtud viisil ja sellelt ei puuduks detaile (eriti ohutust tagavaid seadiseid) ning see ei oleks ümber ehitatud. Tehniliselt mittekorras või lausa vahetut ohtu põhjustavat ust ei ole omanikul lubatud kasutajatele kasutamiseks anda (kasutamist võimaldada) ja kasutaja ei tohi seda kasutada.

Vajadusel tuleb omanikul, omaniku esindajal või pädeval ukse hooldajal/remontijal anda oskamatule kasutajatele juhiseid, kuidas ust ohutult kasutada.

Omanik (või tema volitatud haldaja) peab valmis olema ka hädaolukorra tekkimiseks, kui uksele või ukse juurde on vaja panna 2 hoiatussilti (üks sisse, teine välja) selle kohta, et uks on rikkis ja selle kasutamine on eluohtlik. Sellised piisavalt suured ja ilmastikukindlad hoiatussildid peaksid olemas olema juba ukse kasutusele võtmise hetkest alates, muidu pole neid ka hädaolukorras kusagilt võtta.

Tõstukse ostja peab ukse ostmisel valima sellise ukse, mis vastab hoone eripäradele, rahuldab  ukse kasutajate vajadused ning vastab kehtestatud nõuetele. Nõuetekohasel uksel on kõik õnnetuste ja avariide vältimiseks vajalikud ohutusseadised, peal CE-tähis ja uksega on kaasas vastavusdeklaratsioon ning kasutus- ja hooldusjuhend lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles. Ohutustaseme tõstmiseks soovitame märgistada ukse aluse ohuala ereda värviga.


CE tähise ja vastavusdeklaratsiooni olemasolu kontrollimine ning ukse lihtsad ohutusalased testid enne ukse kasutusele võtmist võivad säästa ostjale palju aega ja vaeva, kui uks peaks hiljem osutuma ohtlikuks või tekitama kahjusid. Seejuures on äärmiselt oluline, kes ja mida vastavusdeklaratsioonis deklareerib vt. erinevat tüüpi deklaratsioonide näidiseid koos kommentaaridega.

Juhul kui uks ostetakse kolmandast riigist otse ilma vahendajateta, näiteks oma tarbeks, siis peab ostja arvestama importijale kehtivate täiendavate kohustustega.

Ostja peab laskma ukse paigaldada pädeval isikul. Ise paigaldamine või ebapädeval isikul paigaldada laskmine kätkeb endas olulisi turvariske ja võimalikke probleeme ukse hilisemal kasutamisel. Väldi algajaid paigaldajaid, eriti ehitusfirmade hooajalist tööjõudu. Paigaldus peab vastama ukse tootja poolsetele juhistele (paigaldusjuhendile).

Ostja ei tohi mitte mingil juhul võtta kasutusele ega laskma mitte kellelgi kasutada ust, mis ei ole kasutamiseks valmis või ei ole ohutu paigaldusviisi või ukse konstruktsiooni tõttu.

Ostja peab ukse vastuvõtmisel veenduma, et talle on üle antud kogu nõutud dokumentatsioon (lõplik vastavusdeklaratsioon, juhendid) ja uksele on paigaldatud eestikeelsed ohutust puudutavad hoiatused või piktogrammid.

Tõstukse paigaldaja ja remontija / hooldaja peab olema tööde teostamiseks pädev ja paigaldama tõstukse ja selle juurde kuuluvad komponendid (nt. ajam, automaatika) vastaval ukse tootja ja komponentide tootjate poolsetele juhistele (paigaldusjuhenditele). Paigaldaja peab tellijale üle andma ukse kasutus- ja hooldusjuhendi ning vastavusdeklaratsiooni. Nii ukse paigaldajal kui hilisemal remontijal ja hooldajal peavad olema kõik vajalikud tööriistad (nt. momentvõtmed) ja mõõteriistad.


Juhul kui paigaldaja paigaldab osaliselt komplekteeritud tõstust või ehitab tõstust paigalduse käigus ümber (omavoliliselt lisab või eemaldab komponente) või remontija / hooldaja muudab ukse komplektsust, siis võidakse sellist tegevust käsitleda masina tootmisena.

Näiteks, kui olemasolevale käsitsi liigutatavale tõstuksele lisada ajam koos juhtsüsteemiga, siis loetakse isik kes täiendused teostas automatiseeritud tõstukse tootjaks koos kõikide kohustustega, mis on masina tootjal.

Paigaldajal on kohustus kohese või hilisema ohu tekkimise korral ohtu ennetada, st vastavalt olukorrale:

  • Tõstukse (või selle komponentide) paigaldust mitte alustada
  • Tehtav paigaldustöö peatada ja tõstuks konserveerida ohutus seisundis ning ohtlikku seadet kasutusele võtuks mitte üle anda seni, kuni uks tervikuna on ohutu.

Remontijal ja hooldajal on kohustus tõkestada ohtliku ukse kasutamine (nt toestamine, ukselehe fikseerimine, vooluvõrgust eraldamine). Ukse komplektsuse muutmisel (näiteks komponentide asendamisel teistsugustega) peab ümberehituse kirjalikult vormistama ja omanikule üle andma.

Remontija / hooldaja peab alati teadma konkreetsele uksele kehtivaid nõudeid et mitte rikkuda seadust teadmatusest.

Tõstukse müüja peab müüma ainult ohutuid ja nõuetekohaseid uksi. Müüja peab tagama, et uksel on tootjasilt ja sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon ning kasutus- ja hooldusjuhend lõppkasutajale arusaadavas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ametlikus keeles. Tootjasildil peab olema ukse tootja nimi, aadress, CE-tähis, toodet tuvastada võimaldavad andmed ja veel palju muid andmeid.


Kui müüdav tõstuks ei ole nõuetekohane, peab müüja selle ise nõuetekohaseks viima, ja mitte seda senikaua müügiks pakkuma või ostma juba müüdud uksed tagasi.

Müüja peab aru saama, mis on tema vastutuse ulatus ehk kas ta müüb kellegi teise toodet või on müüja ise lõpliku, komplektse tõstukse tootja. Kasutatava äriskeemi alusel võib ukse lõppkasutajani toomise jagada tinglikult tüüpideks A kuni D.

Kolmandast riigist (nt. Valgevenest) uste tõstuste importijal on müüjaga võrreldes mõned lisakohustused. Näiteks peab importija tagama, et tootja on teinud uksele asjakohase vastavushindamise ja koostanud tehnilise dokumentatsiooni ning et tehniline dokumentatsioon on Tehnilise Järelevalve Asutusele nõudmise korral kättesaadav 10 aasta jooksul. Importija võib nende nõuete täitmise võimekust näidata läbi tootja esindamise lepingu või volikirja, mis on kooskõlas otsuse nr 768/2008/EL artikliga R3

Tootja peab tootma nõuetekohaseid tõstuksi ja viima läbi vastavushindamise. Vastavushindamise käigus tootja koostab nõutud tehnilise dokumentatsiooni ja annab välja vastavusdeklaratsiooni. Peale seda võib tootja kinnitada uksele vastavusmärgi CE ja asuda toodangut turustama. Tootja ei pea vastavushindamist ilmtingimata läbi viima ise.


Tootjal on soovitatav on järgida asjakohaseid standardeid, kuid enamus juhtudel ei ole selliselt võimalik saavutada täielikku vastavust masinadirektiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Näiteks kui tõstuks on toodetud vana standardi EN 12453:2000 kohaselt, siis ei tuleb veel täiendavalt tagada järgmiste masinadirektiivi 2006/42/EC Lisa I ohutusnõuete täidetus: Lisa I punktid 1.1.2, 1.1.6, 1.2.1, 1.3.7, 1.3.8.2, 1.4.1, 1.4.3 ja 1.5.14.

Tootjaks loetakse iga isik, kes valmistab tõstukse või kes laseb tõstukse projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all. Tootjana käsitatakse ka isikut kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

Näiteks, kui Eesti ettevõte ostab teises EL liikmesriigis toodetud tõstukse, mis on toodetud avatäitena (käsitsi tõstmiseks) ja müüb selle edasi või paigaldab või laseb paigaldada koos ajamiga, siis vastab see Eesti ettevõte automatiseeritud tõstukse tootja tunnustele, kuna ta on algset toodet olulisel määral muutnud (nii tehniliselt kui õiguslikult – ehitustoodete määrusele lisanduvad masinadirektiivi nõuded). Kasutatava äriskeemi alusel võib ukse lõppkasutajani jõudmise jagada tinglikult tüüpideks A kuni D.

Näites toodud juhul tegutseb teises EL liikmesriigis asuv tootja seaduslikult, ukse automatiseerinud Eesti ettevõtja võib aga isegi mitte teada, et ta on asunud ukse tootja rolli.

Viimati uuendatud 09.02.2021