Tarbijavaidluste komisjoni otsused
NB! Konkreetse otsuse või Sind huvitava ettevõtjat puudutava otsuse leidmiseks otsuste lehel sisesta otsingu reale ettevõtja nimi või otsuse number vastavasse aknasse.
Otsuste täitmine
Ettevõtjatest, kes komisjoni otsust ei täida, teavitatakse avalikkust, et teised tarbijad saaksid sellega edasistes tehingutes arvestada. Kauplejal on Tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmiseks 30 päeva. Kui kaupleja otsust 30 päeva jooksul ei täida, kantakse ta otsuseid mittetäitvate kauplejate ehk musta nimekirja kuni otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks. Vastav nimekiri avalikustatakse siin.
Otsuse sundkorras täitmist ei toimu ning täitemenetlust otsuse täitmiseks kohtutäituri poolt algatada ei saa. Seega olukorras, kus pooled on põhimõtteliselt eriarvamusel ning kaupleja ei järgi otsust, on lahenduseks kohtumenetlus, mille tulemiks on hagi rahuldamise korral vajadusel täitemenetluse käigus (kohtutäituri abil) täidetav lahend.
Tarbijavaidluste komisjoni otsuse vaidlustamine. Juhul, kui Sa ei ole rahul Sinu osas tehtud otsusega, on vaidluse jätkamine võimalik ainult kohtumenetluses. Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid ei vaadata üle ega muudeta ei komisjoni esimeeste ega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Tarbijavaidluste komisjoni menetlus lõppeb otsuse tegemisega ning seda ei uuendata isegi poolte uute väidete esitamise, uute tõendite ilmnemise või muul vaidlustamise soovi korral. Sel juhul peab asja läbivaatamiseks pöörduma kohtusse.
Mõlemal poolel on võimalus otsusega mittenõustumisel pöörduda sama vaidluse lahendamiseks maakohtusse. Seejuures tuleb arvestada, et kohtumenetlusega võivad kaasneda mõlemale poolele täiendavad kulud. Seega on eriti oluline juba menetluse käigus esitada kõik vajalikud tõendid ja põhjendused, sest hiljem ei ole võimalik otsust muuta või täiendada, vaid tuleb vaidlust uuesti alustada kohtust.
Kaupleja õigus kohtusse pöördumiseks sõltub vaidluse asjaoludest ja nõudeõiguse olemasolust.
Seisukohad
Kahju hüvitamise nõudega avaldused on tarbijavaidluste komisjonis ühed enam esinevad ning sageli on kahjunõue täiendav nõue muule nõudele. Paraku jääb suur osa neist ka menetlusse võtmata tarbijakaitseseaduse (TKS) § 47 lg 3 punktides 2 ja 3 sätestatud alustel ehk kui tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu, kui vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus.
Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab tarbija põhjendama ja tõendama kahju suuruse, kahjutekitaja õigusvastase käitumise ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kahjutekitaja õigusvastase käitumise vahel.
Seega on kaupleja vastutav juhul, kui asjale tekkis kahju just kaupleja tegevuse tagajärjel, mitte muudel põhjustel.
Kahjuhüvitamise nõuete tõendamine on tarbijale keeruline, kuid komisjonil ei ole asjakohaste tõenditeta võimalik vaidlust lahendada ning tarbija ainus võimalus on sellises olukorras kohtusse pöördumine.
Kokkuvõtvalt on vaidlevatel pooltel sageli probleeme oma väidete tõendamisega. Näiteks kui kaupleja on oma tõendamiskoormuse täitnud ja esitanud tõendid tootmis- või materjalidefekti puudumise kohta ning viitab asja tarbija poolt ebaõigele kasutamisele, siis vastupidise tõendamise koormus läheb üle tarbijale. Kui tarbija seda tõendada ei suuda, on tõenäoliselt ka tarbijavaidluste komisjonil keeruline tarbija jaoks positiivset otsust langetada.
Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördutakse sageli sooviga lepingust taganeda ja raha tagasi saada.
Komisjon selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ning taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
Komisjon märgib, et müügilepingu korral on oluliseks lepingu rikkumiseks olukord kui asja parandamine või asendamine on objektiivselt võimatu või see ebaõnnestub (VÕS § 223 lg 1). Asja parandamine ebaõnnestub juhul, kui puudus, mida parandamise teel kõrvaldada üritati, ilmneb pärast parandamist uuesti või kui parandamise tagajärjel tekib asjale uus puudus, mis kujutab endast lepingutingimustele mittevastavust mõistes.
Samuti on tegemist olulise lepingurikkumisega juhul, kui kaupleja õigustamatult keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle puudusest teatamist.
Suure osa tarbijate avaldustest moodustavad e-kauplusest tellitud kauba kättesaamisega ja lepingust taganemisega seotud probleemid.
Kui tarbija ei ole kaupa kätte saanud ettenähtud tarneaja jooksul, tekib tarbijal õigus kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 toodud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas lepingust üldises korras taganeda (VÕS § 116) ning nõuda tellitud kauba eest makstud summa tagastamist.
Kui tarbija on tellimuse kätte saanud, võib ta sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul (VÕS § 56 lg 1). Seejuures hakkab vastav tähtaeg üldjuhul kulgema päevast, mil tarbija või tema poolt nimetatud kolmas isik on saanud asja füüsiliselt enda valdusse.
Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu koos kauba kättetoimetamise postikuluga tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul taganemisteate jõudmisest ettevõtjani (VÕS § 561 lg 1).
Sagedane vaidlusese on ka e-kaubanduses soetatud toodete 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel tekkiva väärtuse vähenemise probleem. Näiteks olukorrad, mil tarbija tagastas kauba, mida ta oli proovinud/kasutanud või pakendit rikkunud. Seetõttu on kaupleja keeldunud kauba tagasivõtmisest ehk ei võimaldanud tarbijal kasutada 14-päevast lepingust taganemise õigust või nõudis kaupleja tarbijalt kauba väärtuse vähenemise hüvitamist.
VÕS § 53 lg 4 p 4¹ kohaselt ei kohaldata 14-päevast taganemisõigust muuhulgas lepingule, mille esemeks on sellise suletud pakendis asja üleandmine, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning kui see on pärast kohale toimetamist avatud.
Euroopa Kohus andis kohtuotsuses C‑681/17 tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel kauba tagasisaatmise kõlblikkuse hindamisjuhised, mille kohaselt ei ole taganemisõigus välistatud, kui isegi kauba ja inimese keha otsesel kokkupuutumisel võib eeldada, et kaupleja suudab hooldusmeetmete, nagu puhastamise või desinfitseerimisega, taastada tagastatud kaupade kõlblikkuse nende uueks kasutamiseks kolmanda isiku poolt ja sellest tulenevalt uuesti turustamiseks ilma tervisekaitse või hügieeni nõudeid rikkumata.
Tarbijavaidluste komisjon selgitab, et VÕS § 53 lg 4 p 4¹ alusel taganemisõiguse piiramine peab olema põhjendatud ning on rakendatav üksnes siis, kui toode muutub pärast avamist teistele tarbijatele mitteturustatavaks, see tähendab, et tootel on näha selgeid kasutamise jälgi.
Seega juhul kui kaupleja välistab 14-päevase tagastusõiguse tuginedes VÕS § 53 lg 4 p 4¹, peab kaupleja suutma oma väiteid tõendada, sh et tarbija poolt proovitud tootel esinesid kasutamise jäljed ja et nende kõrvaldamine kas ei oleks üldse võimalik või kõrvaldamisega kaasneks toote kahjustamine.
Komisjon on seisukohal, et üksnes asjaolu, et tegemist on tootega (näiteks kõrvasisesed kõrvaklapid, madrats, sülearvuti) mille pakend on avatud, ei tähenda, et selle toote puhul automaatselt taganemisõigus puuduks.
Tarbijavaidlust komisjon selgitab, et kui kaupleja kannab seoses toote uuesti pakendamisega täiendavaid kulusid või kui selgub, et asja väärtus on proovimise tõttu põhjendatult vähenenud, on kauplejal õigus tarbijalt nõuda väärtuse vähenemise või kantud kulude hüvitamist.
Tarbijalemüügi puhul mõjutavad müügilepingu sisu ja seeläbi ka kaupleja vastutust tarbija põhjendatud ootused müüdud asja omaduste ja kvaliteedi suhtes, mille aluseks on eelkõige kauba kohta avaldatud teave ja reklaammaterjal.
Kasutatud sõiduki ostmisel ei saa tarbija eeldada sõiduki ideaalset seisukorda, kuid kaupleja on kohustatud tarbijale edastama temale teadaoleva informatsiooni sõidukil esinevate puuduste ja/või amortiseerunud osade kohta. Kui selles pole eraldi kokku lepitud, ei saa tarbija eeldada, et kasutatud autol on enne müüki kõik kuluosad vahetatud. Kuluosadeks on autol muu hulgas lambipirnid, jahutusvedelik, õhufilter; piduriklotsid- ja kettad.
Kui ostetud sõidukil ilmneb lepingutingimustele mittevastavus, on tarbijal õigus pöörduda kaupleja poole pretensiooniga kahe aasta jooksul. Kaupleja peab kirjalikule pretensioonile vastama 15 päeva jooksul.
Kaupleja kohustuseks on esimesel aastal tõendada, et tarbija poolt viidatud puudust ei olnud asja üleandmise ajal ehk tarbija on ise autot valesti kasutanud või puudus on tingitud tavapärasest/loomulikust kulumisest. Kui kaupleja ei tõenda, et müüdud sõidukil esimese aasta jooksul ilmnenud puudust sõiduki võõrandamise hetkel ei esinenud, eeldatakse, et puudus oli müügihetkel olemas. Pärast esimest aastat tuleb tõendamisega seonduv müüjaga kokku leppida.
Kui sõidukil ilmnev puudus on selline, mida saab pidada lepingutingimustele mittevastavuseks (st puudus, millest tarbija ostuhetkel teadlik ei olnud ja mis tavaliselt samaväärse läbisõiduga sama tüüpi autodel ei esine), võib ostja kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid. Näiteks nõuda asja parandamist, hinna alandamist või olulise lepingurikkumise (sh kui kaupleja keeldub õigustamatult sõidukit parandamast) puhul ka lepingust taganeda.
Tarbijavaidluste komisjoni pöördutakse tihti ka sooviga tühistada parkimise eest esitatud parkimistrahv.
Komisjon selgitab, et parklasse sõites või parkima asudes peab tarbija tutvuma parkimise ala tähistava märgil oleva infoga. Kui tarbija on parklasse sõitnud ning auto parkima pannud, on tarbija nõustunud parkimistingimustega. Sõiduki juurest ei tasu lahkuda enne, kui on veendutud, et parkimise alustamine on õnnestunud ning kogu teave (auto number ning tsooni valik) on õige.
Kahe osutiga parkimiskella kasutamisel tuleb parkimisaja alguse fikseerimisel lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõtetest ning osutite tavapärasest asetusest kellal ning seejuures on oluline mõlema osuti asukoht ja üheskoos peavad nad näitama üheselt mõistetavalt seda, mis ajal parkimist alustati.
Minutitähistuseta ja ümara kujuga osutitega parkimiskella kasutamise korral tuleb isikul endal olla eriti hoolas ja parkimise algusaeg võimalikult täpselt ja arusaadavalt märkida.
Parkimiskellal õige parkimisaja ja -tsooni märkimine on tarbija riisiko. Kui parkimise algusaeg või parkimistsoon märgitakse valesti, tekib kauplejal alus leppetrahvi nõudmiseks.
Lepingust tulenevate kohustuste lõppemist reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 186, muuhulgas on lõppemise alusteks kohustuse kohane täitmine, tasaarvestus, lõpetamine kokkuleppega, lepingu ülesütlemine jne. Lepingust tuleneva kohustuse lõppemise aluseks ei ole nõude aegumine, aegumine ei mõjuta nõude kehtivust.
Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördutakse sageli nõudega, kus tarbija sooviks on, et inkassofirma lõpetaks talle võlateatiste esitamise seetõttu, et nõue on aegunud. Komisjon selgitab, et kohustuse puudumise tuvastamiseks peab tarbija tõendama, et kaupleja nõue on mõnel VÕS § 186 toodud alusel lõppenud või tõendama, et tarbijal puudub lepinguline kohustus täita kaupleja esitatud nõuet.
Kui tarbija ei too kohustuse lõppemist ega selle puudumist esile, järeldab komisjon, et kaupleja nõue tuleneb lepingust ja see ei ole lõppenud. Sellisel juhul on tarbija nõude menetlemine tarbijavaidluste komisjonis perspektiivitu.
Seaduse mõtte kohaselt juhul, kui vastaspool esitaks kohtule tarbija vastu haginõude, saaks tarbija esitada sellele nõudele aegumise vastuväite. Kuid enamasti vastaspool ei ole sellist nõuet vaidlust lahendavale organile esitanud.
