Elektriohutus

Elektriseadmete ja -paigaldiste vale või hooletu kasutamine võib põhjustada elektrilöögi või tulekahju tekke ohu. Seetõttu on elektriseadmete ja -paigaldiste kasutamise ohutuse tagamiseks sätestatud nõuded, mida tuleb järgida.

Elektriseadme ja -paigaldise kasutamisel tuleb tagada inimese elu, tervise, vara ning keskkonna ohutus.

Elektriseadme ja -paigaldise võib kasutusele võtta, kui see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ning kasutamiseks ohutu. Elektriseadet ja -paigaldist tuleb kasutada ettenähtud otstarbel ja järgida neile kehtestatud nõudeid.

Remote video URL

Enne hoone uue või ümberehitatud elektripaigaldise kasutuselevõttu tuleb selle nõuetele vastavust kontrollida. Selleks on elektripaigaldise audit. Auditi käigus hindab auditi tegija visuaalselt elektripaigaldise olukorda, tutvub paigaldise kohta oleva dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, teeb vajadusel paigaldises täiendavaid kontroll-mõõtmisi. Selle kõige alusel teeb auditi tegija otsuse, kas paigaldis on vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu.

Kuna hoonete elektrisüsteemid vananevad nende kasutamise jooksul, siis tuleb nende korrasolekut aeg-ajalt kontrollida. Selle jaoks tehakse elektripaigaldisele kindla perioodi järel korraline audit. Selle sagedus sõltub paigaldise liigist ja vanusest. 

Auditit võivad teha vastava akrediteeringuga ettevõtjad. Auditi tulemused ja dokumendid vormistatakse digitaalselt TTJA infosüsteemis aadressil: https://jvis.ttja.ee, kust need on elektripaigaldise omanikule igal ajal kättesaadavad. 

Korraline audit ei ole küll kohustuslik eluruumides (eramud, korterid, suvilad), kuid ka neid elektripaigaldisi tuleb aeg-ajalt kontrollida, et veenduda nende ohutuses ja toimivuses. Oma eluruumi elektripaigaldise kontrollimiseks tuleb pöörduda pädeva elektriala isiku või siis auditi tegija poole, kes teostab vajalikud toimingud ja annab omanikule tagasiside elektripaigaldise seisukorra ja ohutuse osas.

Kuigi elektritöö tegemine võib paista lihtsa toiminguna, on see siiski ohtlik tegevus. Valesti tehtud elektritöö võib põhjustada elektrilöögi ning tulekahjuohtu. Elektritöid võivad teha vaid selleks piisava elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Elektritöö ettevõtjad on esitanud majandustegevuse registrisse majandustegevuseteatise ning neil peab olema tööde eest vastutav kompetentne elektritöö juht.

Lihtsamaid töid tohib ka ise teha, näiteks lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahti ühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu.

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus seal tegutsemist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektriliinide (õhuliinid ja maakaablid) kaitsevööndis tegutsemisest tuleb teavitada võrguettevõtjat. Teavitamine võimaldab võrguettevõtjal näidata, kus maakaabel asetseb ja milliseid nõudeid tuleb õhuliini või maakaabli kahjustamise vältimiseks järgida. Vale tegutsemine võib põhjustada ohtu nii kaitsevööndis tegutsevale inimesele või põhjustada liini katkemise tõttu elektrienergiavarustuse katkemise.

Kui märkad maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama, siis teavita sellest kohe võrguettevõtjat. See aitab vältida õnnetusi.

Nõuanded elektriohutuse tagamiseks

  • lase pädeval spetsialistil perioodiliselt kontrollida hoone elektrisüsteemide seisukorda;
  • telli elektripaigaldise ehk -süsteemi seisukorra hindamiseks perioodiline audit, mille käigus tuvastatakse, kas elektripaigaldis on korras või esineb seal puudusi, mis vajavad korda tegemist. Auditi sagedus sõltub hoone vanusest ja liigist;
  • ära tee elektritöid ise vaid kasuta spetsialisti abi. Ise tohib teha lihtsamaid töid kui on olemas vastavad teadmised (nt vahetada lüliteid, pistikupesi, lambipesi, sulavkaitsmeid);
  • kui kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, siis lase uuendada ka oma kodu elektrisüsteem;
  • elektrisüsteemi peab kaitsma toimiv kaitseaparatuur. Täiendavaks kaitseks elektri- ja tuleohu vastu lase paigaldada rikkevoolukaitselüliti;
  • ära koorma üle elektriseadmeid ja -juhtmeid, ülekoormus on ohtlik tulekahjuallikas;
  • kasuta seadmeid vaid ettenähtud oludes. Siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada väljas või märgades ruumides (nt vannitoas);
  • ära kasuta kahjustusega (nt juhtme isolatsioon nähtavalt vigane) elektriseadmeid;
  • elektriõnnetuse korral lülita vool välja ja helista häirekeskusesse 112;
  • maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama märkamisest teavita kohe võrguettevõtjat. Kui sul on vaja elektriliini kaitsevööndis tegutseda, siis teavita sellest võrguettevõtjat.

Tõsisemate elektriõnnetusete korral

  • Lülita vool välja 
  • Kutsu kiirabi ja seda oodates:

- Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse 
- Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist
- Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist.

Elektriõnnetuste tekkepõhjuseid teades saab õnnetusi ennetada. Teavitage alati TTJA-d elektriõnnetustest, kus inimesed on saanud kannatada või vajanud arstiabi.

Viimati uuendatud 09.02.2021