Isikuandmete töötlemine

Meie ülesannete täitmisel koostatavate dokumentide ja materjalidega võib tutvuda teabenõude esitamisega. Osa töötulemustest avaldame Internetis. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riigiasutuse tegevus on avalik.

Töö käigus koguneb meile ka isikuandmeid, sealhulgas tundlikku ja eraelulist teavet. Näiteks kui Te meile kirjutate või olete mõne menetluse osapooleks.

Isikuandmetele ligipääsu on seadus kitsendanud. Alljärgnevalt selgitame, kuidas töödeldakse isikuandmeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis.

Õigus tutvuda enda andmetega

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida me Teie kohta oleme kogunud. Selleks soovitame esitada päringu, millele vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul. Isikuandmeid väljastades peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veenduma taotleja isikusamasuses. Selleks palume Teil saata taotlus digitaalselt allkirjastatuna või tulla omakäeliselt allkirjastatud taotlusega kohapeale, kus Teie isikusamasus tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Teie kohta käivad andmed väljastame vastavalt Teie soovile kas paberil või elektrooniliselt.

Me keeldume Teie tutvumissoovi täitmast siis, kui see võib:

  • kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

  • kahjustada riiklikku julgeolekut;

  • takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuste täideviimist.

Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.

Kui meil ei ole Teie isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võite nõuda nende kasutamise piiramist või kustutamist.

Kõigis küsimustes, mis on seotud Teie isikuandmete töötlemisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis, saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil [email protected].

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse.

Pöördumiste läbivaatamine

Lähtudes isikuandmete kaitse seadusest töötleme erinevates pöördumistes edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalikud avalike ülesannete täitmiseks ja asja lahendamiseks vajalikus mahus. Sõltuvalt pöördumise sisust, lahendame esitatud pöördumise märgukirja, selgitustaotluse, teabenõude, haldusmenetluse (järelevalvemenetluse) käigus vastava valdkonna õigusakte arvestades. 

Kui olete saatnud meile pöördumise, mille läbivaatamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka Teile.
Kui Teie isikuandmete töötleja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis võib olla vajalik edastada Teie pöördumise lahendamiseks selle riigi pädevale asutusele. Ka sellisel juhul teatame Teile edastamisest. 

Pöördumist ja selle läbivaatamise materjale võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Menetlusdokumentide osapooltele kättetoimetamine toimub:

  • e-posti teel (reeglina me e-kirju ei krüpteeri);

  • posti teel liht- või tähitud kirjana (postirisk on postiteenuse osutajal ning kirja saajal).

Kasutame kättetoimetamisel eelkõige aadressandmeid, mida menetlusosaline on ise meile avaldanud või mis on kättesaadavad rahvastiku- või äriregistrist.

Pöördumiste andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie avalikus dokumendiregistris. Sealt on näha kirja saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi. Dokumendi pealkirjana näidatakse vastava dokumendi pealkirja.

Pöördumised ja sellealane kirjavahetus võivad olla juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab sellise teabega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab osaliselt või täielikult välja anda. Dokumendile, mis välja antakse, ei jäeta alles isiklikke kontaktandmeid, nagu (e-)posti aadress või telefoninumber. Muudel juhtudel sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Pöördumisi ja sellealast kirjavahetust säilitame vastavalt dokumendiliigile kehtestatud säilitustähtajale. Säilitusähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele.

Oma võrgulehel avaldame praktika läbipaistvuse huvides pöördumiste kohta tehtud otsuseid ja ettekirjutusi. Seejuures ei avalda me juurdepääsupiiranguga teavet.

Seadus lubab meil pöördumiste asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalik huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 1, § 30 lõige 4). Seda õigust kasutame üksnes erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

Väärteomenetlused

Väärteomenetluse läbiviimist reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga.

Väärteoteate esitaja andmed avaldame teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei loeta kaebuse/väärteoteate esitajat menetlusosaliseks. Menetlusosalisteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust.

Oma avalikus dokumendiregistris tähistame väärteomenetluste asjus eraisikutega peetava kirjavahetuse osas dokumendi saajat/saatjat üksnes isikustamata kujul, mitte nimega. Sellisel dokumentatsioonil on juurdepääsupiirang – teabenõude esitamisel vaatame üle, kas dokumenti saab osaliselt või täielikult väljastada. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduses.

Erinevalt ettekirjutustest väärteootsuseid me oma võrgulehel ei avalda. Jõustunud väärteootsuseid võib küsida teabenõude esitamisega. Ka jõustunud väärteootsusel võib olla juurdepääsupiiranguid. Avalik on väärteo korras karistatu nimi ja isikukood, teiste isikute andmeid ei avalikustata.

Seadus lubab meil väärteomenetlustega seotud asjaolusid avalikustada üksnes erandlikel juhtudel (väärteomenetluse seadustiku § 62). Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

Jõustunud väärteootsused registreeritakse karistusregistris. Iseenda kohta saab küsida kõiki registriandmeid tasuta. Teise isiku väärteokaristuse kohta antakse küsijale teavet kui trahvi suurus on vähemalt 50 trahviühikut või väärtegu on pandud toime korduvalt. Teise isiku kohta karistusregistri andmete küsimisel tuleb elektroonilise päringu eest maksta tasu ning paberdokumendi eest riigilõiv. Teatud isikuandmeid (aadress, kodakondsus jms) ning alaealise karistusandmeid ei väljastata.

Tasuta ning suuremas ulatuses saavad karistusandmeid küsida isikud ja asutused, kellele see õigus on seadusega antud.

Kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödas aasta, siis kantakse karistusandmed registrist üle arhiivi. Arhiveeritud karistusandmetele enam avalikku ligipääsu ei ole.

Täpsed nõuded karistusandmetele juurdepääsu kohta on karistusregistri seaduse 3. peatükis.

Tööle kandideerimine

Järgnevalt kajastame Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töötajate värbamise ja valiku korda osas, mis on kehtestamata avaliku teabe seaduses või töölepingu seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

Ametikohtade täitmiseks konkursse ja värbamist, sh kandidaatide hindamist korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti personalitöö eest vastutav töötaja. Jätame endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame kandidaate ametile esitatud kontaktandmete kaudu ja avalikkust konkursiteate avaldamise kohas.

Värbamisprotsessis võib kandidaadi kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest. Kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited.

Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nende poole teabe saamiseks pöördub.

Säilitame konkursi jooksul saadud dokumente järgmistel eesmärkidel:

  • värbamisprotsessis tekkivate võimalike õigusvaidluste lahendamiseks – kuni nõude aegumiseni (üks aasta);
  • paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest);
  • kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Kandidaadi andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Võrgulehe külastamise andmeid, ameti külastajate andmeid, samuti meie korraldatud küsitlustes osalejate andmeid töötleme statistika tegemiseks üksnes isikustamata kujul.

Isikuandmetega seotud rikkumine

Kõik isikuandmetega seotud rikkumised dokumenteeritakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kui rikkumine kujutab endast tõenäolist ohtu eraisiku õigustele ja vabadustele, teavitame sellest Andmekaitse Inspektsiooni. Suure ohu puhul teavitame rikkumisest ka eraisikut. Andmekaitse Inspektsioon võib hinnata, et eraisiku teavitamine pole vajalik.

Kindlasti võtame kasutusele meetmed, et rikkumine kohe lõpetada ja edaspidi rikkumise tõenäosust vähendada.

TTJA andmekaitsespetsialist

Mariko Männa

 +372 667 2024

[email protected]

Viimati uuendatud 16.12.2020