Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) uuris 2023. aasta novembris-detsembris veebiküsitlusega Eesti elanike teadlikkust tarbijate õigustest, tarbijate kogemusi ja käitumist probleemide tekkimise korral, hinnanguid finantskirjaoskusele ja tarbijakaitsealase informatsiooni hankimise eelistusi. Uuring on jätk Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) varasematele tarbijaõiguste monitooringutele aastatel 2012, 2016, 2019 ja 2021. TTJA poolt ettevalmistatud ankeedile vastas 1075 Eesti elanikku vanuses 18−74-aastat.
Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) uuris 2021. aasta novembrist detsembrini veebiküsitlusega Eesti elanike teadlikkust tarbijate õigustest, nende käitumist probleemide tekkimise korral, teadlikkust olemasolevaist infoallikaist ja nende kasutamise vajadusest ning rahulolu TTJA pakutavate teenustega. TTJA ja EKI koostöös valminud ankeedile vastas 1128 elanikku vanuses 18-74-aastat.
Uuringupartner OÜ viis 2020. aastal TTJA tellimusel läbi uuringu Eesti elanikkonna hulgas, et leida vastuseid raudtee ületamisega seotud liikluskäitumise küsimustele.Uuringust selgus, et Eesti elanikud ületavad raudteed kõige sagedamini autojuhi rollis, 57% teeb seda sel viisil kõige sagedamini. Seejärel ületakse raudteed jalakäijana 31%, ühistranspordiga 19% ning jalg- või tõukeratturina 4%. Raudtee ületamine autojuhi rollis on sagedasem meeste hulgas. Nimelt 71% meestest ületab raudteed kõige sagedamini autojuhi rollis. Samuti on raudtee ületamine sage 45-54 aastaste hulgas (vastanutest 70%) ning maa-asulas elavate inimeste hulgas (vastanutest 66%). Jalakäija rollis ületavad raudteed oluliselt sagedamini 15-24-aastased (vastanutest 55%). Samuti ületab see vanuserühm keskmisest oluliselt sagedamini raudteed ühistranspordiga (vastanutest 30%). Jalg- või tõukerattaga raudtee ületamine on keskmisest sagedasem inimeste hulgas, kes elavad suuremas linnas (v.a Tallinn ja selle lähiümbrus) (vastanutest 7%). Elanikest 75% puutub kokku raudtee ületamisega autojuhi rollis, kellest 88% vähendavad enda sõnul ülesõidukohale lähenedes alati auto kiirust, 9% vähendab kiirust mõnikord, 1% harva ja 1% mitte kunagi. Samuti uuriti TTJA tellitud uuringus, kuidas inimesed tajuvad ohtu seoses raudtee ületamisega. Eesti elanikest 62% tunneb ennast turvaliselt ja 11% ebaturvaliselt, kui ületab raudteed jalgsi, ülejäänud 9% ei oska sellele vastata või ei puutu kokku selles rollis raudtee ületamisega. Nendest elanikest, kes puutuvad kokku raudtee ületamisega jalgsi, tunnevad ennast turvaliselt 88% ning ebaturvaliselt 12%. Jalgsi raudtee ületamisel on ohutunnetus oluliselt suurem 75-aastaste ja vanemate elanike hulgas. Sellest sihtgrupist 21% tunneb ennast seda tehes ebaturvaliselt. Elanikest 59% tunneb ennast turvaliselt ja 17% ebaturvaliselt, kui ületab raudteed jalgrattaga või tõukerattaga, ülejäänud 25% ei puutu sellisel viisil raudtee ületamisega kokku või ei oska sellele hinnangut anda. Nendest elanikest, kes puutuvad kokku raudtee ületamisega jalgratta või tõukerattaga, tunnevad ennast turvaliselt 78% ja ebaturvaliselt 21%. Jalgratta või tõukerattaga raudtee ületamisel on ohutunnetus kõrgem vanuserühmades 35-44 ja 75-aastat (vastavalt 25% ja 35% elanikest). Elanikest 82% tunneb ennast turvaliselt ja 10% ebaturvaliselt, kui ületab raudteed autoga, ülejäänud 8% ei puutu selles rollis raudtee ületamisega kokku või ei oska sellele hinnangut anda. Kuigi 2020. aastal näitas kokkupõrgete statistika väga olulist paranemist, siis soovime pöörata siiski tähelepanu liiklejate käitumisele raudteeülesõidukohtades.AS Teede Tehnokeskus viis 2020. aastal Maanteeameti (praeguse Transpordiameti) strateegilise planeerimise osakonna tellimusel läbi liikluskäitumise monitooringu, kuhu kaasati ka sõidukijuhtide käitumine raudteeülesõidukohal. Valimisse valiti neli foori ja tõkkepuuga varustatud raudteeülesõidukohta ning neli fooriga varustatud raudteeülesõidukohta. Uuringus toodi välja, et ilmnes oluline probleem sõidukijuhtide poolt raudteefoori tule eiramisega. Selgus, et 2020. aastal läbiviidud uuringust vaid 71% liiklejatest pidas enne rongi saabumist kinni raudteeülesõidufoori punasest näidust. 2018. aastal oli vastav näitaja 91%. Uuringust selgub, et fooritule nõuete eiramist mõjutab eelkõige ajavahemik, mis jääb fooritule süttimise ja rongi saabumise vahele. Lisatakse, et rongi möödumisel või seisva rongi nägemisel asutakse liikuma esimesel võimalusel ja seda toetab ka signalisatsiooniseadmete seadistus, mis suhteliselt kiiresti avab ülesõidu sõidukitele. AS Teede Tehnokeskuse uuring on kättesaadav Transpordiameti kodulehel siin. |
Uuringu eesmärk: saada ülevaade Eesti e-kaubanduse turust ja kontrollida e-kaupluste veebilehtede vastavust seadusele.
Viimati uuendatud 08.01.2024