Hoonete energiatõhusus

Umbes 50% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja seetõttu on Eestis väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat, säilitades olemasolevaid konstruktsioone ning korrastades hoone välisilmet.

Selleks on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Miinimumnõuete piirmääral põhineb kuluoptimaalsuse uuringutel ning miinimumnõudeid vaadatakse üle iga 5 aasta järel, viimati 2019. aasta algul. 

  • 2020. aasta algusest on uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks A-klassi hoone ehk liginullenergia hoone. Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned aga peavad saavutama C-klassi. 

Hoone energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad hoonele tervikuna.

  • Suurettevõtete energiaauditist loe lähemalt siit
  • Energiatõhusama ettevõtte praktiline juhend:

Energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad järgmistele hoone gruppidele, igal hoone tüübil erinevad piirmäärad: 

  • väikeelamud (jagatud 3 gruppi, sõltuvalt hoone köetava pinna suurusest);
  • korterelamu;
  • kasarmu;
  • kontorihoone;
  • majutushoone;
  • ärihoone;
  • avalik hoone;
  • kaubandushoone ja terminal;
  • koolid (haridushooned);
  • lasteaiad (koolieelse lasteasutuste hoone);
  • perearstikeskused (ravihoone);
  • laohoone;
  • tööstushoone;
  • suure energiatarbega hoone (nt haiglad, jäähallid jms).

Energiatõhususe miinimumnõuded (sh energiamärgise kohustus) ei kehti järgnevatel hoonetel: 

  • üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina;
  • määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;
  • peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;
  • ajutised, kuni kaheaastase kasutuseaga hooned;
  • tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;
  • elamud, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas;
  • hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m².

Lähenevatel aastatel on riigi, kohalike omavalitsuste ja ka erasektori suurimaks väljakutseks olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine. Rekonstrueerimist vajavateks hooneteks loetakse enne 2000 aastat ehitatud hoonefond. Selleks on koostatud „Hoonete pikaajaline rekonstrueerimise strateegia“.

Strateegia kohaselt ootab järgimise 30a jooksul rekonstrueerimist:

  • 100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2;

  • 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2;
  • 27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2.

Energiamärgis

Energiamärgisega tõendatakse ka vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. 

Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Energiatarbimiseks loetakse kulu, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms.

Energiavajadus ja –tarbimine kantakse skaalale (A-st kuni H-ni), mis aitab võrrelda hoonet sarnaste seas. Sõltuvalt hoone kasutamisotstarbest on klasside väärtused erinevad. Sarnaneb oma põhimõtetelt kodumasinate märgistamisele.

Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energia kokkuhoiuks ja sisekliima parandamiseks, välja arvatud kui selliseks puudub mõistlik võimalus (hoonel on näiteks muinsuskaitselased piirangud). Hoone energiamärgis on ka oluline kriteerium, mille järgi kinnisvara valitakse. 

Hoone energiamärgis on eelduseks ka erinevatele toetusmeetmete saamiseks (nt. KredEx-i käendus ja laen). 

Energiamärgist saab väljastada kõikidele hoonetele. Kohustuslik on see ehitusloa taotlemisel nii ehitamiseks kui ka renoveerimiseks (va. mõned erisused, mida nimetasime eespool).

Hoone eraldi kasutatavale osale võib anda iseseisva energiamärgise, kui hoones puudub ühine küttesüsteem.

Energiamärgis põhineb:

  • Energiaarvutustel (uued või oluliselt rekonstrueeritavad hooned, aluseks on ehitusprojekt) 
  • Tegelikul energiatarbimisel (olemasolevad hooned, aluseks mõõdetud tarbimine)

Energiamärgise väljaandmine toimub üksnes läbi riikliku ehitisregistri. Uuele hoonele väljastatakse energiamärgis ehitusprojekti alusel teostaud energiaarvutuste järgselt. Enne ehitusloa taotlust väljastatud energiamärgis on kui lubadus, et ehitatakse energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone. Tulemust aga hinnatakse hoone teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekke mõõtmise akti alusel. See on kontrollarvutus, et energiatõhususe miinimumnõuded on jätkuvalt täidetud võttes arvesse ehitisse paigaldatud materjale ja seadmeid. Juhul kui tulemus on esimesest energiaarvutusest erinev – väljastatakse enne kasutusloa taotlust uus energiamärgis. 

Olemasoleva hoonele väljastatakse energiamärgis tegeliku energiatarbimisel põhinevate andmete ning arvutuste alusel.

(juhend uuendatud seisuga 26.04.2019)

Energiamärgis peab olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale hoones, milles:

  1. on suletud netopind rohkem kui 500 ruutmeetrit ja mida külastavad rahvahulgad;
  2. riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik-õigusliku asutuse valduses on rohkem kui 250 ruutmeetrit suletud netopinda ja mida isikud sageli külastavad.

Kinnisvara ost on üks suurimaid investeeringuid inimese elus. Selleks, et teha teadlik valik hoone ostmisel või kasutusse võtmisel peab kinnisvarakuulutus sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi. 
Energiamärgise tellib hoone omanik, korterelamu puhul juhatus/haldaja, kelle kohustus on teavitada ühistu liikmeid kui energiamärgis on ehitisregistris olemas.

Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates (kasutusloa andmisest). Peale seda tuleb hoonele väljastada tegelikul tarbimise kohta antud energiamärgis. 

Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat. 
Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.

Esimesed energiamärgised väljastati 2008-2009, seega esimesed energiamärgised on juba aegunud ning need tuleb uuendada tellides uus energiamärgis. Oluline on seda jälgida just korterelamute puhul, kus kinnisvara tehingu protsessi tõenäosus on väga suur. 

Alates 01.01.2018 võib nii olemasolevate kui ka uutele (projekteeritavatele) hoonetele energiamärgist väljastada vaid vastavat kutsetunnistust omav isik (energiatõhususe spetsialist, energiaaudiitor, hoone energiamärgise väljastaja).

Olemasolevatele hoonetele võib energiamärgist väljastada järgmised spetsialistid:

  • Elamute energiaauditite koostamine, tase 6 (Energiaaudiitor, tase 6 osakutse)
  • Energiaaudiitor, tase 6
  • Hoonete energiaaudiitor, tase 6
  • Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7
  • Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8

Projekteeritavatele (uued /oluliselt rekonstrueeritavad) hoonetele võivad väljastada energiamärgiseid järgmised spetsialistid:

  • Energiakasutuse modelleerija (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 osakutse)
  • Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7
  • Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8

Lihtsustatud meetodil projekteeritavatele hoonetele (väikeelamud) võivad täiendavalt energiamärgiseid järgmised spetsialistid:

  • Elamute energiaauditite koostamine, tase 6 (Energiaaudiitor, tase 6 osakutse)
  • Energiaaudiitor, tase 6
  • Hoonete energiaaudiitor, tase 6
  • Hoonete energiaaudiitor, tase 7 (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 osakutse)
  • Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinsener, tase 6
  • Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooniinsener ja jahutusinsener, tase 7
  • Volitatud kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinsener, tase 8
  • Rakendusarhitekt, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
  • Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
  • Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
  • Volitatud arhitekt, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
  • Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)

Kutsetunnistusi saab kontrollida läbi Kutsekoja kutseregistri:

Täiskutsed
Osakutsed (sh energiakasutuse modelleerija)

Kui soovitakse otsida pädevat isikut, siis valida kutsealana „Ehitiste energiatõhusus“.   Energiaaudiitorite kontakte on võimalik leida Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse kodulehelt.

Hoone energiamärgise andmed riiklikus ehitisregistris on avalikud. Alates 2018. aasta augustist allkirjastatakse energiamärgised spetsialisti poolt ehitisregistris.

Energiamärgise andmise info spetsialistile

Energiamärgiseid anda soovival ettevõtjal peab olema õigussuhe pädeva isikuga, kes peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastavasisulise kutsetunnistusega. Energiamärgiste andmisega tegelevad ettevõtjad ei pea majandustegevuse registrisse majandustegevusteadet esitama.

Energiamärgise andjatele ja energiaaudiitoritele kutsete andmisega tegeleb Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Kutse antakse vastava koolituse läbimisel. Energiamärgise andjate ja energiaaudiitorite koolitusi pakub näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikool.

Suurettevõtete energiaauditid 

Suurettevõtete energiaauditikohustuse kehtestamises leppisid EL liikmesriigid kokku energiasäästu direktiivi vastuvõtmisel kuna nendes ettevõtetes võib energiasääst olla märkimisväärne. Auditi peamine positiivne tulem ettevõtte jaoks peaks olema võimalus leida üles kulutõhusad energiasäästu meetmed.

Kulutõhusus ettevõtte jaoks tähendab, et pärast auditit ja meetme rakendamist kasvab ettevõtte energiatarbimise tõhusus ja parimal juhul saavutatakse ka märkimisväärne energiasääst, mis vähendab ettevõtte kulusid. Mõistlik energiakasutus aitab suurendada ettevõtte kasumlikkust ja energiasäästu teemaga regulaarselt tegelemine aitab viia säästlikku mõtteviisi ka teistesse ettevõtte protsessidesse. 

Suurettevõtjaks loetaks ettevõtet kus töötajate arv on üle 250 ning ettevõte täidab ära vähemalt ühe majandusnäitajate kriteeriumi: aastakäive on üle 50 miljoni euro ja/või aasta bilansimaht on üle 43 miljoni euro

Suurettevõtete energiaauditid

Nimekiri ettevõtetest kellel on auditi kohustus asub Kliimaministeeriumi kodulehel SIIN, nimekirja uuendatakse kord aastas, tavaliselt veebruaris-märtsis. Nimekirja kuuluvad ka ettevõtted, kus konsolideerumis nõuetega täidetakse ära suurettevõtte kriteeriumid. 

Energiaauditit ei pea koostama ettevõte, kes on oma ettevõttes rakendanud ISO 14001, ISO 50001 sertifikaadid või EMAS nõuded (Eco-Management and Audit Scheme ehk Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem), küll aga tuleb neil ettevõtetel täita elektrooniline aruanne. 

Konsolideeritud ettevõttete puhul võib energiaaudit koosneda nii energiaauditist kui ka vaid aruandest. Täpsemad joonised on leitavad juhendist. 

Kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususe ülevaade

Aastatel 2016-2021 toimunud järelevalve projekti käigus kaardistati kohalike omavalitsuste hoonefond ning nõuti kohustusliku energiamärgise olemasolu seal, kus see puudus. 

Raport on leitav siin:

Viimati uuendatud 29.09.2023