Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) sai esimest korda kaebuse segava seadme kohta 2009. aastal, kuid sellest ajast alates on juhtumite arv hüppeliselt kasvanud ja nii ka nende mõju. 2022. aasta suvel alustas TTJA tihedamat koostööd KAUR-iga, et identifitseerida häiret tekitavad seadmed ja nende asukohad. Vaid poole aastaga tuvastati ja konfigureeriti ümber üle 50 seadme. See tähendas mõõtmiste teostamist, kasutades radari 4,5 meetrist antenni ning ringi sõitmist Eestimaal, et leida mõõtmisel tuvastatud seadmete asukoht ja omanik.
Selgus, et peamised segavad allikad olid Wi-Fi raadiolinkide seadmed, mis paigaldatakse mastide või kõrghoonete külge, et suurendada nende leviala. Need Wi-Fi-seadmed olid radariga kas samal kõrgusel või kõrgemal, mistõttu tekitasid ka häireid. Ilmaradar ei tuvasta signaale, mis tulevad madalamat kõrguselt, kui on radariantenn.
Näide ühest häirejuhtumist
KAUR teavitas TTJA-d segavast signaalist Saue suunalt, mis oli muutmas hulga andmeid kasutuskõlbmatuks. Seejärel korraldasid TTJA ametnikud mõõtmise Harkus, et identifitseerida häiret tekitav seade, mille käigus ühendati spetsiaalsed mõõtevahendid radari külge. Mõõtmise tulemusena selgus, et Saue piirkonnas töötas Vanamõisa sidemastis WiFi raadiolink, mille saatja suund oli ilmaradari poole. Nendevaheline kaugus jäi üheksa kilomeetri juurde. Peale omanikuga suhtlemist ja sageduse ümberkonfigureerimist teavitati KAUR-i poolt, et radaripilt muutus paremaks ja häirest ei ole enam jälgegi andmetes.
Joonis 1. Kasutajaliidese pilt Harku ilmaradari andmetest, kus pildi keskpunktis asub radar. Maksimaalne mõõtmise kaugus on 250 km. Täpikesed Tallinna ja Helsinki ümber on maapinna peegeldused, pikad jooned tähendavad häiret ja ebaühtlased kogud kujutavad sademeid. Teisel pildil näeb, kuidas häire lõppes peale seadme sageduse ümberkonfigureerimist.
Keskkonnaagentuuri ilmaradarid on nagu taevavalvurid, jälgides valvsalt ilmastikuolusid kogu riigis. Ja tänu TTJA ja KAUR-i ühisele jõupingutusele saab nüüd taevas toimuval selgemini silma peal hoida.
TTJA soovitused sageduse valimiseks WiFi seadmetele
- 5 GHz WiFi seadmetel on lubatud töötada sagedusvahemikes 5150-5350 MHz ja 5470-5725 MHz.
- Suurim keskmine kiirguvõimsus (EIRP) ei tohi sagedusvahemikus 5150-5350 MHz ületada 200 mW (23 dBm) ja sagedusvahemikus 5470-5725 MHz 1 W (30 dBm).
- Kasutatavad seadmed peavad vastama standardi EN 301 893 nõuetele.
- Kasutamine mehitamata õhusõidukitel peab piirnema sagedusalaga 5170 – 5250 MHz.
- 5 GHz WiFi seadmeid on lubatud välitingimustes kasutada ainult sagedusvahemikus 5470–5725 MHz.
- Kuna sagedusalas 5600-5650 MHz ei tohi tekitada raadiohäireid meteoroloogia radaritele (Harku radari töösagedus on 5640 MHz, Sürgavere radaril 5620 MHz) soovitame vältida 5600 – 5650 MHz sagedusvahemiku kasutamist.
- Ilmaradari häirete eest hoidumiseks tuleks kasutada järgnevaid kanalite kesksagedusi (MHz): 5500, 5520, 5540, 5560, 5580, 5660, 5680, 5700.
- Sagedusvahemikes 5250-5350 MHz ja 5470-5725 MHz peavad seadmed rakendama häirevähendamise meetodeid nagu dünaamiline sageduse valimine (DFS) ja saatja väljundvõimuse juhtimine (TPC).
