Eelmisel aastal ei hukkunud elektriga seotud õnnetusjuhtumites ühtegi inimest

02.02.2021 | 12:09

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) äsja avaldatud statistika kohaselt toimus Eestis mullu 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, tõsisemaid vigastusi sai 6 ja kergemaid vigastusi 39 inimest, surmaga lõppenud õnnetusi ei olnud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) äsja avaldatud statistika kohaselt toimus Eestis mullu 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, tõsisemaid vigastusi sai 6 ja kergemaid vigastusi 39 inimest, surmaga lõppenud õnnetusi ei olnud. Peamiste elektriõnnetuste põhjuseks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning katkiste elektriseadmete kasutamine.

 

Aastaga 2019 (39 õnnetust) võrreldes suurenes mullu nii õnnetuste arv kui ka õnnetustes viga saanud isikute arv. “On märkimisväärne, et väga palju elektriõnnetusi toimus eelkooliealiste lastega. Tüüpiline olukord, kus laps õnnetuses kannatada sai, oli seotud pistikupesa ja sellesse torgatud terava esemega. Selliseid õnnetusi oli kokku 10. Ülejäänud õnnetused lastega juhtusid pingestatud katkiste elektriseadmete või nende toitejuhtmete tõttu,” selgitas TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Enamik õnnetusi (89%) toimus kodudes või nende lähiümbruses ja 11% juhtudest olid tööõnnetused. Olmes juhtus elektriõnnetusi remonditöödel, elektriseadmete (boiler, nõudepesumasin, elektripliit, elektriniiduk jt) rikkest, katkistest pistikupesadest, valgustitest ja juhtmetest. Tööõnnetused toimusid töödel alajaamades, juhtmete vahetamisel ja katkiste elektriseadmete kasutamisel. Piirkonniti toimus enim õnnetusi Harjumaal (14 õnnetust), Tartumaal (7 õnnetust) ja Ida-Virumaal (6 õnnetust). Kõige õnnetuste rohkem periood oli eriolukorrajärgne aeg mais ja juunis, mil toimus 15 elektrist põhjustatud õnnetust.

Möödunud aastal viidi TTJA tellimusel läbi uuring Eesti elanikkonna hulgas, kus muuhulgas küsitleti inimesi seoses elektriohutuse teemadega. Värske uuringu kohaselt arvavad pea pooled Eesti elanikud (48%), et nende eluruumi elektrisüsteem (elektripaigaldis) ei vaja aeg-ajalt kontrollimist, sest see toimib niigi. Vaid ligi kolmandik (31%) vastanutest on seisukohal, et see siiski vajab kontrollimist. Samast uuringust nähtus, et pisut vähem kui poolte Eesti elanike (48%) eluruumi elektrisüsteemi korrasolekut on kontrollinud selleks tööks spetsialiseerunud inimene. Uuringu viis läbi Uuringupartner OÜ 2020. aasta detsembris, selles osales 1010 vastajat.

Elektriohutuse meelespea lapsevanematele:

  • Väikelastega kodus varusta pistikupesade kontaktid kaitsekatetega;
  • Räägi lapsega elektriga seotud ohtudest, samuti õpeta laps elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
  • Enne elektriseadmete kasutamist veendu, et seadme korpus ja toitekaabel on terved. Ära kasuta nähtava rikkega elektriseadmeid ega jäta neid lapse käeulatusse;
  • Kasuta elektriseadmeid üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes ning ole kasutades alati hoolikas;
  • Pöördu elektriala spetsialisti poole, kui tekib kahtlus elektriseadme või kodu elektrisüsteemi ohutuses;
  • Lase elektritöid teha vaid vastava ettevalmistusega elektritööde tegijatel;
  • Paigalda oma maja või korteri elektrisüsteemi rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

-

open graph imagesearch block image