Majandustegevuse registri andmetel oli 2024. aasta lõpus registreeritud 250 üldkasutatava sideteenuse osutajat. Aastaga lisandus 20 teenuseosutajat.
Interneti püsiühenduste lõppkasutajatest tarbib umbes 92% kolme ettevõtte – Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja STV AS – internetiteenuseid. Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga suurenes Elisa turuosa internetiteenuse lõppkasutajate arvu alusel 1,4%, STV turuosa vähenes 0,5% ja Telia turuosa 1,5%. Püsiasukohaga sidevõrgus tarbitava keskmises ühenduse kiiruses on näha muutusi eelkõige kiiruste 10-30 Mbit/s tarbimismahus (langenud 5%) ning 100-500 Mbit/s tarbimismahus (suurenenud 5%). Võrreldes varasemate aastatega on 100-500 Mbit/s kiiruste osakaal esmakordselt suurim (39%), edestades seni suurima osakaaluga 30-100 Mbit/s kiiruste mahtu 3% võrra.
Mobiiltelefonivõrgu operaatorite turuosad lõppkasutajate arvu alusel jagunesid järgmiselt: Telia 44%, Elisa 32% ning Tele2 24%. mobiilse interneti kiiruste puhul on näha suuremate kiiruste tarbimise suurenemist (üle 100 Mbit/s osakaal 91%) ning väiksemate kiiruste tarbimise vähenemist (144 kbit/s kuni 50 Mbit/s osakaal 9%), keskmisi kiirusi peaaegu ei kasutata.
2024. aastal teostas TTJA sidetaristule juurdepääsu hulgiturul, samuti sidevõrgule kohaliku ja keskse juurdepääsu hulgiturgudel konkurentsiolukorra analüüsid, lisaks ka riigisisesed ja rahvusvahelised konsultatsioonid. Selle tulemusel määras TTJA oma 2025. aasta alguse otsustega vastavatel hulgiturgudel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Telia. Selle tulemusena kehtestatud uuendatud kohustustest saab lähemalt lugeda TTJA kodulehelt.
Kogukondadele suunatud kiire interneti toetusmeetme raames, millega loodi kokku 117 liitumisvõimalust kolmes maakonnas, valmisid kõik projektid 2024. aastal. Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga asusime ette valmistama kiire interneti juurdepääsuvõrkude järjekorras 5. toetusmeedet. Abikõlblikku sihtpiirkonda ehk valgesse alasse hakkavad kuuluma aadressid, kus ei ole võimalik pakkuda 100 Mbit/s allalaadimise kiirust. Riigi toega on seni valminud üle 50 000 internetiühenduse. Lisaks teistele toetusmeetmetele on TTJA kaasatud ka peamiste transpordikoridoride 5G arendamise toetusmeetme ettevalmistamisel. Ameti ülesanne on olnud peamiselt kaardistada piirkonnad, kuhu oleks vaja rajada täiendavad sidemastid, et tagada kiire 5G võrk kogu trassi ulatuses, vastava kaardistuse viisime läbi 2024. aasta novembris ja detsembris.
Arvestades tarbijaskonna suurust, on pöördumisi elektroonilise side valdkonnas pigem vähe. Ent teisalt tuleb arvestada seda, et ka üksikuna võttes väikesena tunduv tarbija õiguste rikkumine omab teenuse arvuka tarbijaskonna tõttu suurt kogumõju. Sellised olukorrad vajavad TTJA sekkumist. Toome välja tüüpilisemad teemad, millega tarbijad mullu TTJA poole pöördusid:
- sideteenuse lepingu ühepoolne muutmine, sh hinnatõus;
- sidususperioodiga lepingu sõlmimisel ebapiisava info andmine;
- ebaselged lepingu ja/või kampaania tingimused;
- teenuse kvaliteet ei vasta tarbija ootustele;
- teenuse kvaliteedi probleemide esinemisel takistused sidususperioodiga lepingu üles ütlemisel;
- tasulise teenus- või lühinumbri puudulik hinnateave.
TTJA kontrollis 2024. aastal, kuidas sideettevõtjad täidavad lepingukokkuvõtte esitamise kohustust ja juhtis tähelepanu kitsaskohtadele.
Aasta jooksul toimus sideteenustega 11 olulisemat intsidenti, mis põhjustasid muuhulgas häireid kõne- ja internetiteenustes. Täielikku sidekatkestust ei olnud. TTJA tegi 2024. aastal merekaabli omanikega kokkulepped, mille sisuks on kaabliomanike kohustus teavitada TTJA-d enda ja tema kontserni kuuluvate ettevõtete kõikide sidekaablite täielikust või osalisest katkestusest, sellise katkestuse ohust, sidekaablite toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või selle sündmuse toimimise vahetust ohust (sõltumata sellest, kas esineb või ei esine mõju kaablite vahendusel pakutavate sideteenuste toimepidevusele). Vastavaid kokkuleppeid läkski mullu juba vaja.
2024. aastal võõrustas TTJA Eestis kahte suurt töögruppi. Tallinnas viidi läbi Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi Euroopa Elektroonilise Side Komitee Mobiilside regulatsiooni eest vastutava projektigrupi PT1 kohtumist. Projekti grupi töös osales kohapeal 100 inimest ning üle videosilla 150 osalejat. Viljandis viidi läbi Balti riikide Sideregulaatorite töökohtumine (BALTREG), kus võõrustati Läti ja Leedu kolleege ning arutleti Balti riikide sideturu, sagedushalduse, mobiilside ja posti teemadel.
2022. aasta novembrist alanud digiraadio DAB+ katsetamine jätkus terve 2024 aasta. Testimiseks oli 2024. aasta lõpu seisuga väljastatud kokku seitsme raadiosaatja sagedusload ning digiraadios levib kokku 27 raadioprogrammi, nendest 15 programmi on uued ja FM analoog raadios ei levi. Tänavu viis TTJA läbi digiraadio sageduslubade konkursi, mille võitis Levira. Digiraadio kasutusele võtmine ei tähenda FM sagedustest loobumist. FM analoograadio kasutab sagedusi 87,5 kuni 108,0 MHz, digiraadio sagedusi 174-225 MHz. Digiraadio loob täiendavaid võimalusi raadioprogrammide edastamisele FM-analoograadio kõrval. Mullu viiski amet läbi raadiolubade konkursi ka FM sageduste väljaandmiseks, millega anti välja anti välja 31 üleriigilist ja 1 rahvusvaheline raadioluba. Uued tegevusload kehtivad 7 aastat (alates 17.11.2024 kuni 16.11.2031).
2024. aastal jõudis TTJA raadiosageduste järelevalveni 307 häireteadet, millest kogu Eestit mõjutavaid häireteateid oli 214, lisaks merealade kohta 44. Enam kui 85% ametlikest häireteadetest olid seotud GPS-süsteemidega. Globaalse satelliitnavigatsiooni (GNSS/GPS) süsteemide häirete kasvu on TTJA täheldanud alates 2023. aasta juunist ning need kestsid ka läbi 2024. aasta. Sellised häired on tuvastatavad kõrgemal Eesti õhuruumis (alates kõrgusest 5000 jalga) ning võivad mõjutada Eesti õhuruumis lendavate lennukite asukohatäpsust. 2024. aastal lisandusid teated ka Soome lahelt, kus laevadel esines häireid GPS-ga. Järelevalves on toimunud oluline areng GPS ja GNSS häirete tuvastamisel ja lokaliseerimisel, samuti oleme tegelenud aktiivselt riikliku raadiosageduste monitooringuvõrgu kaasajastamisega, et omada paremat riiklikku olukorrapilti raadiospektris.
Loe lähemalt:
