Projektid 2014-2020

• Riigimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu (km 0,6-11.3) rekonstrueerimine

Projekti käigus rekonstrueeritakse praegune III klassi maantee ümber I klassi maanteede nõuetele vastavaks lisades lõigu alguses olemasolevast teest vasakule uue sõidusuuna ja alates Pk 14+00 uue sõidusuuna paremale. Ehitatakse järgmised uued rajatised: Veneküla ristmiku tunnel, Väo raudtee viadukt, Lagedi raudtee viadukt, kaks Pirita-Ülemiste kanali silda, Karla viadukt ja Põrguvälja viadukt. Rajatakse uus teelõik Tallinn-Lagedi maantee nr 11290 ja Lagedi-Aruküla-Peningi maantee nr 11300 ühendamiseks. Rekonstrueeritakse 4 eritasandilist ristmikku koos tunnelitega. Jalakäijatele ja jalgratturitele rajatakse teed Veneküla tunnelisse, Karla ja Põrguvälja liiklussõlmede viaduktidele ning liiklemiseks Pildiküla ja Jüri vahel. Ehitatakse ligikaudu 1000 m müratõkkeid kilomeetrite 1,1- 9,2 piirkonda. Korrastatakse kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteeme. Samuti paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2019. Projekti eelarve on ligikaudu 53,80 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 45,73 miljoni eurot.

• Põhimaanteid E263 Tallinn–Tartu–Luhamaa ja T3 Jõhvi–Tartu–Valga ühendava Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitus

Tartu idapoolse ringtee eesmärgiks on ühendada TEN-T võrgustikku kuuluvaid riigi põhimaanteid nr 2 (E263) Tallinn- Tartu –Luhamaa ja nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga ning suunata transiitliiklus linnakeskust läbimata maanteelt maanteele.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 8,16 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,94 miljoni eurot.

• Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõigu rekonstrueerimine

Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele, parendades sellega üleriigilisi ja rahvusvahelisi ühendusi TEN-T võrgustikus. Projekti tulemuseks on rekonstrueeritud 2+2 sõidurajaga 5,5 km põhimaanteed. Projektlahendused arvestavad piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 13,48 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 31,69 % ehk ligikaudu 4,18 miljoni eurot.

• Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 120,3-122,8 ehitus

Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 120,3-122,8 teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele. Ehituse tulemusena valmib 2,5 km 2+1 ristlõikega põhimaanteed. Ehitustööd hõlmavad muuhulgas uue Nurmeveski silla ehitust ning olemasoleva Nurme silla rekonstrueerimist, jalg- ja jalgrattatee rajamist, bussipeatuste ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 5,21 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 4,43 miljonit eurot.

• Riigitee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 28-37 Ääsmäe – Kohatu lõigu ehitus

Ääsmäe-Kohatu lõigu ehituse projekt näeb ette liiklusohutuse ja sõidumugavuse parandamiseks olemasoleva maantee ehitamist 2+1 ristlõikega maanteeks. Teelõigul olevad ristmikud ja mahasõidud viiakse vastavusse kehtivate normidega. Uuendatakse liikluskorraldusvahendid ja teekatte märgistus ning kogu teelõigule paigaldatakse tähispostid. Ehitatakse Vasalemma jõge ületav raudbetoonist Kernu sild ja Kohatu ökodukt.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 15,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 12,75 miljonit eurot.

• Gonsiori tänava rekonstrueerimine Tallinnas

Gonsiori tänava rekonstrueerimisega rajatakse mõlemas sõidusuunas ühissõidukirajad ning keskmine sõidurada on muutsuunaliiklusega sõidurada, kus hommikusel perioodil toimub liiklus suunaga kesklinna poole, õhtul aga vastupidi – suunaga Lasnamäe poole. Projektiga nähakse ette valgusfoorisüsteemi paigaldamine ja rekonstrueerimine Gonsiori tänaval. Rajatakse ja rekonstrueeritakse jalg- ja jalgrattateid. Uuendatakse tänavavalgustus.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 6,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 5,74 miljonit eurot.

• Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas

Haabersti ristmik ja selle lähikonnas olevad Paldiski mnt ja Ehitajate tee lõigud rekonstrueeritakse autoliikluse läbilaskevõime suurendamise eesmärgil. Paldiski maantee suunale rajatakse viadukt. Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega vähendatakse ristmiku piirkonnas liiklusõnnetuste riski ja keskkonnasaastet ning luuakse eelisõigus ühistranspordile. Liiklusohutuse parandamiseks rajatakse eritasapinnas jalg- ja jalgrattateed.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 19,65 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 16,70 miljonit eurot.

• TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas

Projekti I etapi lõpuks on Narva linnas rekonstrueeritud ja heakorrastatud 2,4 km ulatuses transiitteed, rajatud ca 3,6 km kõnni- ja jalgrattateed, paigaldatud ca 135 tänavavalgustit ja17 valgustit ülekäiguradadele ning uuendatud haljastust. Transiitveokite, busside ja sõiduautode juurdepääs piirini ja vastassuunas ehitatakse ümber. Projektitegevustega tagatakse ettevõtjatele, linna elanikele ja turistidele ohutumad liiklustingimused.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2020. Projekti eelarve oli ligikaudu 7,05 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,00 miljonit eurot.

• Reidi tee ehitus Tallinnas

Projekti käigus ehitatakse 1,93 km uut (lõigus Ahtri – Jõe – Lootsi tänavate ristmik kuni Russalka ristmik) ning rekonstrueeritakse 1,41 km Tallinna–Narva maanteelõiku, mis loob kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduse Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Projektitegevustega rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 km ning ehitatakse rannapromenaad.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2019. Projekti eelarve oli ligikaudu 28,50 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 24,23 miljonit eurot.

• Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa - Tartu möödasõidualade rajamine

Põltsamaa-Tartu teelõik Jõgeva ja Tartu maakondade territooriumil (km 127-182) on siseriiklikult tähtis maantee ning osa Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa rahvusvahelisest põhimaanteest. Projekti tulemuseks on 7,6 km uut 2+1 sõidurajaga ja möödasõidualaga ehitatud põhimaanteed ning see hõlmab järgnevaid teelõike: Annikvere-Neanurme 2+1 sõiduradadega teelõik (km 131,0-135,1) ja Valmaotsa-Kärevere 2+1 sõiduradadega teelõik (km 160,8-168,1).
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 12,60 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 67,46 % ehk ligikaudu 8,50 miljonit eurot.

• Valmaotsa-Kärevere 2+1 sõiduradadega teelõik (km 160,8-168,1).

Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 12,60 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 67,46 % ehk ligikaudu 8,50 miljonit eurot.

• Riigitee nr 4 (E67) Tallinn - Pärnu - Ikla Tallinna piiri-Topi sõlme rekonstrueerimine

Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee km 13,0-16,0 viiakse vastavusse I klassi maanteele kehtestatud nõuetega. Rajatakse kogujateed, kergliiklusteed ja rekonstrueeritakse lõik linna piirist Jälgimäe vasakpöördeni. Ehitatakse ümber Veskitammi, Nõlvaku, Vanasilla ja Seljaku tn ristumised põhimaanteega. Rajatakse 2 tunnelit jalakäijatele Veskitammi tn piirkonda. Lõigus Maanteeameti ristmik kuni Pääsküla jõgi rajatakse "Pargi ja reisi" parkla ja ühistranspordi terminal.
Projekt viiakse ellu perioodil 2017-2020. Projekti eelarve oli ligikaudu 10,58 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85 % ehk ligikaudu 9,00 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 39,3-49,4 (lõik: Risti-Palivere) rekonstrueerimine

Risti-Palivere teelõigu projektiga rekonstrueeriti 10,1 km pikkune maanteelõik, s.h ristumine põhimaanteega nr 10 Risti-Virtsu (korrigeeriti tilgakujulise liiklussaare kuju), ristumine kõrvalmaanteega nr 16151 Risti-Kuijõe ja ristumine kõrvalmaanteega nr 16153 Risti tee. Uuendati side- ja elektrivälisvõrkude vajalikud kaitsemeetmed ja nihutati Jaakna autobussipeatus ohutuma ja parema nähtavusega kohale.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,13 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,66 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km 5,5-12,6 Mõigu – Jüri teelõigu rekonstrueerimine

Projektiga viidi 7,1 km pikkune lõik vastavusse I klassi laiusparameetritega teele ja ehitati perspektiivsele koormussagedusele sobilik teekate korrigeerides ka ristiprofiili, mis oluliselt parendas liiklusohutust ja sõidumugavust. Rekonstrueeriti 4 viadukti suurendades nende kandevõimet ja kõrgusgabariite. Korrastati mahasõite ja rajatati normide kohase laiusega bussitaskud. 280 m ulatuses rajati kriitilistes kohtades müratõkkebarjääri, paigaldati uued liiklusmärgid, ajakohastati teetähistussüsteemi ja uuendati sadeveesüsteemi.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2017. Projekti eelarve oli ligikaudu 10 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 8,5 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga, Jõhvi-Ahtme-Puru, km 3,5 – 8,3 rekonstrueerimine

Projektitegevuste käigus rekonstrueeriti 4,7 kilomeetrit 9 m laiust 1+1 sõidurajaga maanteed ja mahasõidud kõrvalteedele, rajati 378 meetrit jalg- ja jalgrattateed Jõhvi-Ahtme-Puru maanteest kuni Tammiku bussipeatuseni, ehitati ümber 3 ristmikku ja 10 bussipeatust ning uuendati liikluskorraldusvahendid.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,38 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,03 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Reopalu-Mäo lõigu (km 87,6 - 94,1) ehitus

Projekti käigus rekonstrueeriti 5,4 km 1+1 sõidurajaga põhimaanteed, sh ristmikud ja mahasõidud ning ehitati jalg- ja jalgrattateid. Rekonstrueeritud teelõik algab Reopalu silla pealesõidul ja lõpeb Mäo ümbersõidu 4-rajalise maanteeosaga ühinemisel.
Projekt viidi ellu perioodil 2017-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,15 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 2,68 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga Mustvee ümbersõidu rekonstrueerimine kilomeetrite 67,1-75,3 vahemikus

Liiklusohutuse ja sõidumugavuse parandamise eesmärgil rekonstrueeriti projekti käigus sõidutee kate vastamaks neljanda klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele. Eesmärgid saavutati olemasoleva tee plaanilahendust muutmata korrigeerides ristprofiili, parandades külgnähtavust ja korrastades mahasõite. Ehitati ümber Mustvee ristmik ja rajati sellele valgustus. Paigaldati uued liiklusmärgid, korrastati teetähistust ja teeviitade süsteemi. Mustvee ristmiku piirkonda rajati puhkekoht raskeveoautodele.
Projekt viidi ellu perioodil 2016 - 2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,87 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 2,44 miljonit eurot.

• Riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru (Mannare – Aluste) teelõigu rekonstrueerimine

Projekti käigus ehitati 1+1 sõidurajaga uus, kolmanda klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastav, keskmiselt 9 m laiune tee.  Korrigeeriti ristprofiili, parandati külgnähtavust, ehitati ümber ristmikud ja mahasõidud parandamaks liiklusohutuse taset. Rekonstrueeriti bussipeatused rajades uued bussitaskud ja ooteplatvormid. Paigaldati uued liiklusmärgid, korrastati teetähistust ja teeviitade süsteemi.
Projekt viidi ellu perioodil 2016-2017. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,14 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 1,82 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 61,2 – 67,1 teelõigu rekonstrueerimine (Tammispää-Vilusi)

Tammispää – Vilusi teelõik asub Ida-Virumaal Lohusuu vallas. Rekonstrueeriti 5,9 km pikkune 1+1 sõidurajaga tee, ehitati uued Tammispää ja Annoja sillad, vahetati välja teetruubid, rekonstrueeriti kaks ristmikku ja mahasõidud. Tee kilomeetritel 62,8 ja 65,65 ehitati uued puhkekohad ja parklad. 
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015 ja selle eelarve oli ligikaudu 1,55 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 1,32 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru,Türi linna – Särevere lõigu ehitus km 74,7-78,7

Lõigul rekonstrueeriti asfaltbetoonkate, olemasolev Särevere sild (nr 220) asendati uuega sillaga, Särevere mõisa sild remonditi, ehitati 1,5 km pikkune jalgratta- ja jalgtee Kastani tänavast kuni Jaama tänavani, remonditi 1,35 km ulatuses jalgteed,  riigimaanteede nr 5 ja nr 15 ristmik ehitati ümber üherajaliseks ringristmikuks, uuendati 2,57 km pikkuselt tänavavalgustust, rajati veoautode parkimise kohtad ja peatusmistaskud, ehitati uued bussitaskud ja ooteplatvormid, rajati sadevete äravoolusüsteem. Lisaks paigaldati ümber tehnovõrke ning rakendati erinevaid liiklusohutuse ja teekeskkonda parandavaid meetmeid.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,14 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 3,52 miljonit eurot. 

• Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine

Rekonstrueeritud Keila – Valkse teelõigu pikkus oli 4,7 km. Rekonstrueerimise käigus ehitati ümber ristmikke ja rajati uued Keila jõe sillad. Ehitati uued jalg- ja jalgrattateed kogupikkuses 1,826 km, katte laiusega 2,5-3,0 m. Korrastati liiklusmärke ja teetähistussüsteemi ning ehitati uus valgustus. Bussipeatused projekteeriti avatud taskusse, mille laius on 3,8 m. Bussipeatuse laienduse pikkus on 30,0 m.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 6,61 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 5,62 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km 1,6 - 4,0 (Pärnu-Tammiste) ehitus

Rekonstrueeriti III klassi 1+1 sõidurajaga 2,4 km pikkune teelõik koos kaheksa lõigule jääva ristmikuga. Ehitati ümber kuus bussipeatust, millele lisati ooteplatvormid. Rajati 2,7 km jalg- ja jalgrattateed ja 0,8 km kõnniteed.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 1,56 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 1,33 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) km 109,6-118,9 asuva Igavere-Kobratu lõigu rekonstrueerimine

Rekonstrueeriti 9,365 km pikkune ja 9 m laiune lõik, s.h 4,660 km ulatuses tugevdati teekonstruktsiooni aluskihte koos uue ülekattega ning 4,705 km ulatuses teostati tasandusfreesimist, mis kaeti uue kattega. Ehitati ümber neli ristmikku lisades neile ohutussaari, möödasõidulaiendusi ja pöörderadasid ning uuendati ja parandati teetähistust. Rekonstrueeriti Vedu parkla ja ühendati see Vedu bussipeatusega (rajati 325mx2m jalgtee). Rekonstrueeriti 10 bussipeatust avatud tasku tüüpi peatusteks. Lisati 83 täiendavat liiklusmärki, 596 tähisposti, 1,396 km teepiiret ja 8,785 km ulatuses teeteljele nn täristeid.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,67 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,27 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine

Ehitati uus, III klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastav teekate olemasolevat  tee plaanilahendust muutmata. Suurematel ristmikel kanaliseeriti liiklus või korrigeeriti olemasolevat liikluskorraldust. Paigaldati uued liiklusmärgid ja korrastati teetähistussüsteemi.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,49 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,11 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Rõusa-Rae (km 48,5-61,7) teelõigu rekonstrueerimine

Projektiga nähti ette 13,276 km pikkuse teelõigu seisunditaseme tõstmine ja amortiseerunud katte uuendamine, ristmike ja bussipeatuste ümberehitamine ning põrkepiirete paigaldamine vastavalt kaasaja liiklusohutuse nõuetele. Mahasõitude alused truubid asendati uutega.  Sadevete paremaks juhtimiseks puhastati olemasolevad kraavid või nihutai neid vastavalt tööprojektile.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 3,40 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga teelõigu Aiamaa-Vapramäe-Elva (km 146.6-159.4) rekonstrueerimine

Projektitegevused hõlmasid uue asfaltbetoonkatte ehitust,  Kulbilohu viadukti rampide ja Elva-Kulbilohu lõigu kogujatee katendi rekonstrueerimist, lõigule jääva seitsme ristmiku liikluskorralduse uuendamist (lisa pöörderajad, ohutus- ja eraldussaared). Lisaks rajati kergliiklustunnel Vissi küla juurde (km 157,2) ja ehitati tunnelile liigipääsu tagamiseks olemasolevatelt teedelt ühendustee jalakäijatele ja jalgratturitele. Uuendati seitse bussipeatust, millede ühendamiseks muu teedevõrguga rajati jalgteid. Kogu lõigul uuendati liiklusmärke, teekattemärgistust ja tähisposte, puhastati sadevete äravoolusüsteeme ning rajati kõikide teeületuskohtade juurde uus tänavavalgustus. 
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 6,44 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 5,47 miljonit eurot.

• Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus

Kogu lõigu ulatuses vahetati katend, uuendati sajuvee ära juhtimise süsteemi,  rekonstrueeriti Ilmatsalu ring ja rajati selle piirkonda 10-kohalise raskesõidukite parkla. Põhimaantee nr 2 lõigul eraldati sõidusuunad eraldussaare või trosspiirdega alates Neste tanklast kuni objekti lõpuni. Rekonstrueeriti Viljandi ringristmik kaherajaliseks turboringiks. Viljandi suuna põhimaantee 92 lõik Viljandi suunal ehitati ümber eraldussaarega neljarajaliseks magistraaliks. Viljandi ringi piirkonda rajati jalakäijate tunnel. Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,88 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 4,15 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine

Eesmärkide saavutamiseks viidi ellu järgmised tegevused: ristmike rekonstrueerimine koos lisanduvate pöörderadadega;  põhitee rekonstrueerimine, mille tulemusena korrigeeritakse liiklusohtlikud pöörderaadiused; teekatte märgistuse ja liiklusmärkide uuendamine; kogu teelõigule tähispostid paigaldamine; elektroonilised kiirustablood paigaldamine.
Projekti rakendati perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,35 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimine

Rekonstrueeriti 1+1 sõidurajaga 9,4 km põhimaanteed, kolm riigimaanteede ristmikku, 12 kohalike teede ristmikku, 8 bussipeatust ning ehitati 2 uut bussipeatust. Parandati ristuvate kõrvalteede geomeetriat. Muudeti Soomepoiste tee ja Leetse tee ristmiku lahendust vastavalt uuele liikluskorraldusele. Lisatati möödasõidulaiendid Põlluküla-Madise tee ristmikule. PK 456+00 juures paiknevast bensiinijaamast rajati 2,0 m laiune kruusakattega kõnnitee Leetse bussipeatuseni.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,10 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,63 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Roosna-Alliku – Ahula lõigu (km 110,8 – 120,7) rekonstrueerimine

Projekti käigus kaeti teelõik uue asfaltbetoonkattega ning korrastati ristmikke ja mahasõite tagades sellega teelõigu vastavuse kehtivatele normidele. Ehitati uusi jalgteid ja parandati teevalgustust.  Projektitegevuste tulemusel muudeti liiklus teelõigul sujuvamaks, ohutumaks ja vastavaks perspektiivsele liikluskoormusele.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,22 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,74 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma – Laiküla rekonstrueerimine

Rekonstrueeriti 7,784 km riigimaanteed. Lisaks teekatte uuendamisele  teostati ühe suurema riigimaanteede ristmiku (teed nr 10 ja 31) kanaliseerimine ja geomeetria korrigeerimine,33 mahasõidu rekonstrueerimine, veeviimarite korrastamine, liikluskorraldusvahendite uuendamine ja tehnovõrkude ümberehitus tee rekonstrueerimisest lähtuvas mahus.
Projekti rakendati ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,55 miljonit eurot.

• Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 0,0-18,3 Ääsmäe-Riisipere rekonstrueerimine

Projekti käigus rekonstrueeriti 18,3 km riigiteed, korrastati üheksa riigimaanteede ristmikku, lõigule jäävad mahasõitud ja veeviimarid. Uuendati liikluskorraldusvahend, ehitati ümber tehnovõrgud ja bussipeatused. Sõidutee teekatte rekonstrueerimisega parandati tee kandevõimet uue materjali ja/või geosünteedi lisamise läbi.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,80 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 4,08 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn–Narva lõikude km 30,9-65,0 (Kodasoo–Läsna) II sõidutee rekonstrueerimine

Projektitegevustega rekonstrueeriti põhimaantee nr 1 Tallinn - Narva II sõidutee (Narva-Tallinn suunaline sõidutee) kolm teelõiku, sealhulgas teekatte, ristmikud ja mahasõidud. Remonditi Kodasoo II ja Kiiu II viadukte ning rajati Liiapeksi-Loksa teeristmiku valgustus parandamaks tee seisukorda, sõidumugavust ja liiklusohutust.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 7,18 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,11 miljonit eurot.

• Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus. I etapp

Projektitegevuste käigus tehti järgmised liiklusohutust parandavad ehitustööd: vana pikirööbastega tee asemele rajati uus 9 m laiuse kattega tee; ehitati välja 3 eritasandilist ristmikku autoliiklusele ning eritasandiline raudteeristmik maantee läbilaskvuse suurendamiseks; korrastati samatasandilised ristmikud ja mahasõidud; ehitati välja koguja- ja kergliiklusteede võrgustik kogu projekti alal ning jalakäijate tunnel kohaliku ja kergliikluse eraldamiseks transiitliiklusest; korrastati teekattemärgistus ja teeviitade süsteem.
Projekt viidi ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 7,05 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,00 miljonit eurot.

• Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine

Projekti eesmärgiks on raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. 57 kilomeetri pikkuse raudteelõigu kapitaalremondi käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitus (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha, suurendatakse kandevõimet, remonditakse 17 ülesõidukohta ja rajatakse või puhastatakse veeviimarid. Pikkrööbaste kokku keevitamine tagab madala müra- ja vibratsioonitasemega raudtee, millel rongide sõidukiirus võib olla kuni 120 km/h. Parendamaks liiklusohutust moderniseeritakse kõik ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid ja asendatakse amortiseerunud raudteefoorid.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 24,98 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 21,23 miljonit eurot.

• Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere kapitaalremondi II etapp

Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteeliinil teostatakse raudtee kapitaalremonti jaamades ja I etapiga rekonstrueerimata jäänud lõikudel kogupikkusega orienteeruvalt 42 km. Töö käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, remonditakse viis ülesõidukohta, rajatakse või puhastatakse veeviimarid ja vahetatakse välja kõik peatee pöörangud. Pikkrööpad keevitatakse kokku ning tulemuseks on madalama müra- ja vibratsioonitasemega raudtee.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 23,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 20,19 miljonit eurot.

• Tallinna-Rapla raudteelõigu rekonstrueerimine reisirongide piirkiiruste tõstmiseks

Projekti eesmärgiks on viia Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le kuuluv raudteeinfrastruktuur Tallinna ja Rapla 50,7 km pikkusel raudteelõigul vastavusse raudteeseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevate kehtivate ohutus- ja muude nõuetega tõstes reisirongidele lubatavat suurimat kiirust kuni 120 km/h. Projekti käigus rekonstrueeritakse 50,7 km raudteed, sh võetakse kasutusele kokku liidetud pikkrööpad, korrastatakse muldkeha, vahetatakse välja rööpad, liiprid, ballastikillustik, peateede 6 pöörangut, ülesõidukatted 17 raudteeülesõidul ja automaatne foorisüsteem kolmel raudteeülesõidul. Tööde käigus lammutatakse üks täielikult amortiseerunud ja ohtlikuks muutunud viadukt ja rekonstrueeritakse 11 raudteeülekäigukohta. Lisaks rajatakse üks uus peatuspunkt 150 m ooteplatvormiga ja rajatakse ka uus möödasõidutee.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 11,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 10,00 miljonit eurot.

• Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine

Projekti käigus kohandatakse 2 kaldrampi sobivaks uuele parvlaevale (laev MM90FC), teostatakse süvendus- ja/või põhjaplaadistustöid. Samuti rajatakse Sviby sadamasse teenindushoone koos vajaliku kommunikatsiooniga. Kahes sadamas rajatakse ja/või pikendatakse kaisid ning kahes rekonstrueeritakse kaisid (Sõru ja Naissaare sadam). Kihnu sadamasse rajatakse lainemurdja.
Projekti rakendusperiood on 2015-2019. Projekti eelarve on ligikaudu 10,49 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 8,92 miljonit eurot.

• Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp

Projekti eesmärgiks on jäämurdeteenuse osutamiseks vajaliku sadama rekonstrueerimine. Likvideeritakse sildumis- ja kaitseehitiste kasutuse- ja keskkonnaohtlik seisund. Rekonstrueeritakse lainemurdja ja sadama teenindusala, rajatakse uus navigatsioonimärgistuse hooldushoone.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2019. Projekti eelarve on ligikaudu 10,59 miljonit eurot, millest 9,00 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

• Parvlaeva soetamine ühenduse pidamiseks Saaremaa ja Hiiumaa saarte vahel (Sõru – Triigi)

Projekti käigus soetati jääklassiga, aastaringseks navigatsiooniks kõlblik teraskorpusega parvlaev reisijate, autode ja lasti veoks mahutavusega 22 sõiduautot või kaks 45 tonnist veoautot ning maksimaalselt 200 inimest. Laeva pikkuseks on 45 m, laiuseks 12 m ning süvis 2,7 m. Maksimaalne kiirus 12,2 sõlme, töökiirus vabas vees 12 sõlme ning meeskonna suurus 6 inimest.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2017. Projekti eelarve on ligikaudu 9,39 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 7,98 miljonit eurot.

• Statsionaarse läbivalgustusseadme soetamine Narva raudtee piiripunktis

Projektitegevuste käigus paigutatakse ümber olemasolevad kiirgusmonitorid, rajatakse läbivalgustusseadmele elektriliitumispunkt ja kaabeldus seadme juurest raudtee piiripunkti tollitöökohani (ca 600 m), luuakse seadme juhtimiskeskus, soetatakse tolli väikevahendid läbivaatusteks röntgenpildi alusel ning renoveeritakse seadme tööpiirkonda jääva ca 70 m pikkune raudtee, kus puitliiprid asendatakse betoonliipritega, et vähendada vibratsiooni mõju seadmele. Seade ümbritsetakse kiirgusvarjestuse ning läbipääsu tõkestava aia ja järgimisseadmetega, mis ühendatakse samuti läbivalgustusseadme juhtimiskeskusega.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 3,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,55 miljonit eurot.

• Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Projekti tulemusena rajatakse jäätõrje tegemise ala, hooldussõidukite manööverdus- ja ooteala, lumesulamisplatsid, sademete, lumesulamisvete ja jäätõrje vedelike ärajuhtimis- ja monitooringusüsteemid ning mootorite testimise ala. Pikendatakse lennurada ja ruleerimisteid, rekonstrueeritakse kattekonstruktsioon ning rajatakse patrullteede ja perimeetri valvesüsteemid. Asendatakse navigatsioonisüsteemid ning tugevdatakse ohutusalasse jäävat pinnast. Lisaks soetatakse juurde hooldetehnikaseadmed.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2020. Projekti eelarve on ligikaudu 70,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 50% ehk ligikaudu 35,00 miljonit eurot.