Projektid 2007-2013

Transpordiinvesteeringud ja projektid perioodil 2007-2013.
  • Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus ja remont

Projekti tegevuste läbi parandati Valgejõe-Rõmeda teelõigu liiklusohutust ja sõiduolusid, teekatte kandevõimet ja teekeskkonda ning viidi teelõigud vastavusse I klassi maantee nõuetele. Projekt nägi ette muldkeha väljavahetamist või tugevdamist, vete ärajuhtimise süsteemide parandamist, ristmike ümberehitamist, Valgejõe ja Loobu sildade remonti, Loobu vasakpoolse silla ümberehitamist, Loobu viadukti remonti, Viitna 2+2 sõidurajaga uue möödasõidu ehitust, kergliiklusteede ehitust Viitnat läbival teelõigul jne.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2014. Projekti eelarve oli ligi 28 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus oli 85% ehk ligi 23,8 miljonit eurot.

  • Väo-Maardu teelõigu ehitus

Projekt hõlmas tee laiendamist 3+3 sõidurajaliseks maanteeks kuni Maarduni, et tagada nõutav läbilaskvus ja teenindustase. Liiklusohutuse parandamiseks eraldati kohalik, läbiv ja kergliiklus põhiteest ning likvideeriti samatasandilised ristmikud ja tagasipöörded, samatasandiliste ristmike asemele ehitati 3 eritasandilist liiklussõlme, ehitati kergliiklusteed ja tunnelid jalakäijatele ja jalgratturitele. Samuti rajati uued vajaliku laiuse ja kandevõimega sillad. Teekeskkonna parandamiseks ehitati müratõkkeseinad, rajati pinnasevete juhtimis- ja puhastussüsteeme kaitsmaks veekogusid, rajati haljastust.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 33,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 80% ehk 26,6 miljonit eurot.

  • Pärnu ümbersõidu ehitus

Projekt raames rajatati läänepoolsel ühendusel uus 1+1realine teelõik koos kõigi vajalike ühetasapinnaliste ristmike, kergliiklusteede ja uue sillaga üle Sauga jõe. Ehitajate tee ehitati projekti raames 2+2realisena koos ühetasapinnaliste ristmike, kergliiklusteede ja jalakäijate tunnelitega. Samuti hõlmas projekt Papiniidu silla remonti, sh uue hüdroisolatsiooni ja kattekihtide ehitust, vuukide paigaldust, kahjustatud betoonpindade remonti ning liiklusohutuse alaseid meetmeid.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2012. Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 39,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 80% ehk 31,5 miljonit eurot.

  • Regionaalne maanteede rekonstrueerimise koondprojekt

Koondprojekt koosnes 21 teeremondi projektist. Kokku rekonstrueeriti selle raames 124,6 km riigimaanteid. Tööd hõlmasid peamiselt uute aluste ja katete ehitust, muldkeha vahetust või tugevdamist, täiendavate kraavide rajamist, valgustuse- ja põrkepiirete paigaldamist, võsaraiumist, kergliiklusteede ehitamist jm tegevusi.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2012. Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 42,7 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 93% ehk ligi 39,7 miljonit eurot.

  • Veerenni tn – Filtri tee ühendustee ehitamine Tallinnas

Projekti raames ehitati Tehnika tn ja Filtri tee ühendustee lõigus Veerenni tn - Filtri tee.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2010. Projekti maksumus oli ligikaudu 1,9 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 85% ehk 1,6 miljonit eurot.

  • E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus

Projekteeriti ja ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose lõik neljarajaliseks, I klassi nõuetele vastavaks maanteeks. Kokku ehitati uuendatavale maanteelõigule kolm eritasandilist ristmikku ning kaks eritasandilist ristet, rajati viadukte ja jalakäijate sild ning ökodukt metsloomadele. Samuti ehitati ümber teelõik Pärnu-Rakvere maanteel, kuhu rajati kaks eritasandilist liiklussõlme, kaks ristet kokku nelja viaduktiga ning sild üle Vodja jõe. Lisaks rajati koguja- ja kergliiklusteid, müratõkkeid, paigaldati põrkepiirdeid ning maanteevalgustust jne.
Projekt viidi ellu perioodil 2008-2014. Projekti eelarve oli ligikaudu 78,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 67 miljonit eurot.

  • Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas

Liiklussõlme ehitamise ning Tallinn-Narva maanteega ühenduse rekonstrueerimise peamiseks eesmärgiks oli liiklustiheduse vähendamine Tallinna kesklinnas, mis tunduvalt suurendaks autojuhtide ja jalakäijate turvalisust liikluskorraldusvahendite parendamise ja keskkonnasaaste leevendusmeetmete kasutusele võtmise abil ning võimaldaks saada kiire ühenduse ja ligipääsu pealinnale ning rahvusvahelistele reisijate- ja kaubaveokeskustele. Projekti raames ehitati 7,5 km teed, rekonstrueeriti 1,2 km teed, ehitati 2 tunnelit, 1 viadukt, 5,35 km kergliiklusteed, rekonstrueeriti 1,65 km kergliiklusteed ning ehitati 3 kergliiklustunnelit.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2014. Projekti maksumus oli ligikaudu 68,6 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 75% ehk 51,4 miljonit eurot.

  • Raudtee ülesõidukohtade ümberehitus riigi tugimaanteel nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete ja riigi kõrvalmaanteedel nr 14200 Pikkjärve-Tõrve ning nr 14204 Kaarepere-Palamuse

Projekti raames asendati Tartu-Jõgeva-Aravete maantee Tapa-Tartu raudtee samatasandiline ülesõidukoht viaduktiga ning viidi seonduv autotee uuele trassile. Pikkjärve-Tõrve ja Kaarepere-Palamuse kõrvalmaanteedel paiknenud samatasandilised Tapa-Tartu raudtee ülesõidukohad likvideeriti autoliiklusele ning asendati jalakäijate ülekäigukohaga, uutele teetrassidele rajati ühendus teega uute ristmike kaudu.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2011. Projekti maksumus oli ligikaudu 5,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 80% ehk 4 miljonit eurot.

  • Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee

Projekti tulemusena rajati 1,8 km ulatuses nelja sõidurajaga põhitänav koos kiirendus- ja aeglustusrajaga. Samuti ehitatati 2,9 km pikkune kahe sõidurajaga põhitänav, üks eritasandiline riste, jalg- ja jalgrattateid, üks eritasapinnaline ristmik, kaks ringliiklusega ristmikku ja sild üle Emajõe.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 45 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 38,3 miljonit eurot.

  • E20 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõigu ehitus

Projekti raames ehitati Haljala eritasapinnaline liiklussõlm koos maanteelõiguga (2+2 sõidurajaga) I klassi maanteelõiguks. Samuti rajati kogujateed, jalg- ja jalgrattateed (sh sild ja tunnel), maanteevalgustus jne.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 10,7 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 9,1 miljonit eurot.

  • Tartu läänepoolne ümbersõit

Tartu läänepoolse ümbersõidu projekt hõlmas maantee E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa rekonstrueerimist teelõigul km 186,49 - 189,12, sh Variku viadukti rekonstrueerimist (km 186,49-187,35) ja Postimaja liiklussõlme ehitamist (km 187,35-189,12).
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 31,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligi 27,1 miljonit eurot.

  • E264 Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimine

Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimise projekti raames ehitati Rakvere tänav nelja sõiduraja ja eraldusribaga põhitänavaks, rajati kaks turboringristmikku (Põhjasõlm ja Lõunasõlm), likvideeriti väga halvas seisukorras olnud üle Tapa-Narva raudtee kulgev Jõhvi viadukt ning ehitati uus paarisviadukt.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 9,6 miljonit eurot, mis rahastati täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

  • Tallinna ringtee rekonstrueerimine I etapp

Projekt hõlmas põhimaantee T11 Tallinna ringtee Luige ja Kurna liiklussõlmede ümberehitust ning nendevahelise teelõigu rekonstrueerimist ja selle peamisteks eesmärkideks oli parandada teenindustaset, liiklusohutust ja teekeskkonda.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 40,2 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 34,2 miljonit eurot.

  • Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas II etapp

Projekti raames teostati Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise II etapp Tallinnas: Tartu mnt rekonstrueeriti lõigus Vana-Tartu mnt – Tähnase tee, rajati Järvevana tee ja Tehnika tänava ühendustee koos raudteesildadega.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 14,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 75% ehk 10,8 miljonit eurot.

  • Uue veeremi soetamine

Projekti raames osteti AS Eesti Liinirongid poolt Šveitsi rongitootjalt Stadler Bussnang AG 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja olemasolevad amortiseerunud elektrirongid. Uue veeremi soetamisega muutus elektrirongitransport märgatavalt reisija- ning keskkonnasõbralikumaks.
Projekti tegevused viidi ellu aastatel 2009-2014 ja selle maksumus oli 79,5 miljonit eurot, millest 85% ehk ligi 67,6 miljonit eurot rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

  • Raudtee rekonstrueerimine Rail Baltica trassil (Tallinna-Tartu lõik)

Rail Baltica näol oli tegemist üleeuroopaliste transpordivõrkude ( TEN-T) prioriteetse projektiga, millega arendati Varssavi-Kaunase-Riia-Tallinna-Helsinki vahelist raudteeühendust.
Projekti raames teostati AS Eesti Raudtee poolt kapitaalremont Tallinn-Tapa lõigul eesmärgiga tagada Eesti piiresse jääval Rail Baltica trassil reisirongide ohutu liikumiskiirus 120 km/h, kaubaveol 80 km/h. Kapitaalremondi käigus vahetati välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), remonditi ülesõidukohad, müra vähendamiseks ja sõidumugavuse parendamiseks keevitati kokku kõik rööpalukud.
Projekti tegevused viidi ellu aastatel 2008-2012, projekti eelarve on ligikaudu 42 miljonit eurot, millest 85% ehk ligikaudu 35,7 miljonit eurot rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Täiendavalt saab projekti tegevusega tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

  • Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas

Projekti "Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas" raames rekonstrueeris AS Eesti Raudtee reisiplatvormid 32 peatuskohas, ehitati vajalikud uued ülekäigukohad, ülekäigusillad või tunnelülekäigud.
Projekti toetati Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist aastatel 2009-2013 kokku ligikaudu 5,5 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus oli 6,5 miljonit eurot.
Täiendavalt saab projektiga tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel. 

  • Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele

Projekti "Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele" raames rekonstrueeriti AS Eesti Raudtee poolt elektrirongide tööpiirkonnas asuvad reisiplatvormid. Platvormide rekonstrueerimisel võeti arvesse AS Elektriraudtee poolt soetatava uue veeremi nõudeid.
Projekt viiakse ellu aastatel 2008-2014, selle maksumus ulatub ligikaudu 11,6 miljoni euroni, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatakse 94% ehk 10,9 miljoni euro ulatuses.
Täiendavalt saab projektiga tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

  • Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine

Projekti "Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerime" raames rekonstrueeriti AS Eesti Raudtee poolt elektrirongide kontaktliin Tallinn-Paldiski ja Keila-Vasalemma raudteelõikudel koos olemasolevate alajaamade uuendamisega.
Projekt viidi ellu aastatel 2010-2014. Projekti maksumus ulatus 15,9 miljoni euroni ning seda rahastati täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Lisainfo projekti kohta on kättesaadav AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

  • Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimine

Projekti raames rekonstrueeriti Türi-Viljandi raudteelõik, et reisirongidel oleks võimalik arendada püsivat sõidukiirust 120 km/h ning kaubarongidel kuni 80 km/h. Projekti toetuse saajaks oli Edelaraudtee Infrastruktuuri AS.
Täiendavalt rekonstrueeriti 16 raudteeülesõidukohta ning Kärevere, Sürgavere, Võhma, Ollepa ja Olustvere reisirongide peatuskohad selliselt, et oleks tagatud uute reisirongide võimalikult suur kasutusmugavus.
Projekt viidi ellu aastatel 2009-2013, selle maksumus oli ligikaudu 21,2 miljonit eurot, millest 60% ehk ligi 12,8 miljonit eurot rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

  • Tallinn – Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere raudtee rekonstrueerimine

Projekti eesmärgiks oli viia AS-le Eesti Raudtee kuuluv raudteeinfrastruktuur Tallinn - Keila - Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila - Riisipere raudteelõikude jaamavahedel vastavusse sõidukiirustega kuni 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele, tagades seejuures ohutu ja mugava raudteeliikluse. Selleks renoveeriti Tallinn-Keila-Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere liinidel peateed jaamavahedes. Koos rööbasteede renoveerimisega teostati ka remondilõikudel asuvate raudteeülesõidukohtade katte remont.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2014. Projekti eelarve oli ligikaudu 15,9 miljonit eurot, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas sellest 80% ehk 12,7 miljonit eurot.
Täiendavalt saab projekti tegevusega tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

  • Edelaraudtee reisijate ooteplatvormide üleviimine eurokõrgusele

Projekti eesmärgiks oli tagada kõigi Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le kuuluvate reisijate ooteplatvormide kasutatavus uute diiselrongide saabumisel. Selleks ehitati projekti raames ümber 14 reisijate ooteplatvormi koos ümbritseva infrastruktuuriga (ülekäigukohad, ligipääsuteed ja platsid).
Projekt viidi ellu perioodil 2013-2014, selle eeldatavaks maksumuseks oli ligikaudu 2,75 miljonit eurot, millest 85% ehk 2,3 miljonit eurot rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

  • Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine

Projekti raames ehitati uute parvlaevade vastuvõtmiseks vajalikud kaid, laiendati ootealasid ja rekonstrueeriti sadamate hooned ja juurdepääsuteed.
Projekt viidi ellu perioodil 2008-2014. Projekti maksumus oli ligikaudu 30,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 94% ehk 29,1 miljonit eurot.

  • Piirissaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimine

Projekti tulemusena muudeti Laaksaare ja Piirissaare sadamaid töökindlamaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks selliselt, et need võimaldavad kasutada kaasaegset uut parvlaeva.
Projekt viidi ellu perioodil 2008-2010. Projekti maksumus oli ligikaudu 2,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 85% ehk 1,8 miljonit eurot.

  • Meresõiduohutuse tõhustamine Eesti veeteedel (mõõdistuslaeva soetamine veeteede hüdrograafiliseks mõõdistamiseks)

Projekti tulemusena soetati ja viidi ekspluatatsiooni SWATH-tüüpi laev Jakob Prei veeteede hüdrograafilisteks mõõdistamisteks.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2012. Projekti maksumus oli ligikaudu 14,1 miljonit eurot, mis rahastati täies mahus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

  • Hundipea sadama rekonstrueerimine

Projekti raames rekonstrueeriti sildumisliine ning teostati süvendustöid Paljassaare laevateel ja Hundipea sadama akvatooriumis.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 5,7 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 91% ehk 5,1 miljonit eurot.

  • Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine

Projekti tulemusena loodi täiendava tollipääslaga ligipääs sadamale, ühendati Muuga tööstuspark Muuga sadamaga, laiendati Muuga vabatsooni ning ehitati välja Muuga tööstuspargi raudtee.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 6,8 miljonit eurot, mis rahastati täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

  • Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine

Projekti raames soetati katamaraantüüpi parvlaev ühenduse pidamiseks Ruhnu saarega, merealumiiniumist monokorpuseline Abruka parvlaev, Kihnu ja Vormsi liinidele jääklassiga metallkorpusega parvlaevad ning jääklassiga teraskorpusega Prangli reisiparvlaeva.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 26,7 miljonit eurot, mis rahastati 91% ehk 24,3 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

  • Riigile kuuluvate väikesadamate rekonstrueerimine

Projekti raames rekonstrueeriti Pärnu maakonnas Munalaiu ja Kihnu sadamad ning Lääne maakonnas Sviby sadam. Projekti tegevustes sisaldus süvendustööd, kaide rekonstrueerimine, kaldakindlustuste rekonstrueerimine, kaitsemuulide ja lainemurdjate rajamine, vajalike tehnovõrkude, sadamahoonete, maismaaosa teede ja platside ehitus.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2014. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,9 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 96,4% ehk 2,8 miljonit eurot.

Viimati uuendatud 11.02.2021