Kui neid nõudeid ei täideta, siis kannatavad eelkõige erivajadustega inimesed ja kaitsetumad tarbijad. Erivajadused võivad varieeruda ja olla ajutised (nt jalaluumurd) kui ka püsivad, näiteks kuulmis-, liikumis- või nägemispuue. Kaitsetumate tarbijatena käsitletakse väikseid lapsi (0–3 a) ning raske või mitme puudega inimesi. Definitsiooni alla kuuluvad ka keha-, meele- või vaimupuuetega inimesed, samuti eakad (üle 65-aastased), kelle võimekus võib olla vähenenud, ning inimesed, kellel puuduvad vajalikud teadmised või kogemused. Nõuete mittejärgimisel väheneb nende võimalus toodete iseseisvaks kasutamiseks. See võib viia nende ühiskondliku osaluse, suhtlemise ja igapäevase toimetuleku piiramiseni.
Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuaril 2025 ligikaudu 285 000 üle 65-aastast inimest. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2025. aasta juunis Eestis ligikaudu 104 000 puudega inimest, kellest ~40% on keskmise, ~50% raske ja ~10% sügava puudega. Kui puuetega inimesed ei saa olulisi tooteid iseseisvalt kasutada, on nad igapäevategevustes sunnitud sõltuma teistest inimestest.
Kui seaduse kohaldamisalasse kuuluvad tooted ei vasta ligipääsetavusnõuetele, väheneb märkimisväärsel osal ühiskonnast võimalus neid iseseisvalt kasutada. See halvendab nii erivajadustega inimeste kui ka eakate toimetulekut ja osalemist nii tööelus, hariduses kui ka kogukondlikes tegevustes. Näiteks nutitelefonide ebapiisav ligipääsetavus võib takistada puuetega inimestel kasutada olulisi suhtlusvahendeid, mis omakorda võib viia sotsiaalse eraldatuseni. Ligipääsmatud tooted suurendavad ebavõrdsust ka seetõttu, et inimesed on sunnitud otsima alternatiivseid või kohandatud lahendusi, mis võivad nõuda rohkem aega ja raha.
Füüsilise ligipääsetavuse puudumine võib põhjustada ka otsest ohtu inimese tervisele või heaolule. Näiteks pangaautomaat, mis ei ole kohandatud puuetega inimestele, võib tekitada olukordi, kus inimene võib end tahtmatult vigastada või kogeda vaimset pinget ligipääsmatu lahenduse tõttu.
Seadmete ebapiisav ligipääsetavus toob kaasa ka vähese internetikasutuse ja seeläbi ka vähese digitaalsete poodide või teenuste kasutuse. E-Wellbeing projekti raames koostati 2024. aasta aprillis raport puuetega inimeste internetikasutuse kohta. Uuringust selgus, et igapäevaselt kasutab internetti 72% erivajadusteta inimestest, kuid vaid ~44% raske ja ~54% keskmise puuetega inimestest. Samuti oli puuetega inimeste seas rohkem neid, kes ei kasuta internetti üldse: ~35% raske ja ~23% keskmise puuetega inimesi, võrreldes vaid ~9% erivajadusteta inimestega.
Uuringust tehti järeldus, et puuetega inimesed kasutavad internetti oluliselt vähem, mis mõjutab nende toimetulekut ühiskonnas ja süvendab eraldatust. Digitaalse lõhe vähendamine parandaks omakorda nende tööhõivevõimalusi, sissetulekuid ja sotsiaalset kaasatust. Et seda saavutada, tuleb tagada, et digitaalsele maailmale ligipääsu pakkuvad tooted oleksid erivajadustega inimestele kasutatavad ja ligipääsetavad.
Teenuseosutaja, kes võtab kasutusele ligipääsetavad lahendused, on kliendisõbralikum ning aitab tagada tarbijatele sujuvama ja järjepidevama teenuse. Lisaks toetab ligipääsetavuse nõuete täitmine ettevõtte head mainet.
Ligipääsetavus on kõigile!
Viimati uuendatud 04.12.2025
