Ohutusnäitajad

Ohutusnäitajate puhul jälgime üldiselt avaliku raudteeohutuse taset, raudteeliikluse ohutustaset ja veeremi tehnilist ohutustaset. 

Avaliku raudteeohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat: hukkunute arv, vigastatute arv ning tõenäoliste tahtliku tegevuse ilmingutega juhtumite arv. Hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas erinev osakaal. Tahtliku tegevuse ilmingutega juhtumite arv arvestatakse hukkunute koguarvust välja, sest see element ei ole raudteeohutusega põhjus-tagajärg seoses, vaid kolmanda osapoole tegevus. 

Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavad juhtumeid (nt rongi keelavast foorinäidust möödasõit), tehnilisi juhtumeid (nt rööpamurrud) ning kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes ning veeremi kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga. Nendel kolmel teguril on ohutusnäitajas erinev osakaal. Nii avaliku raudteeohutustaseme ning raudteeliikluse ohutustaseme puhul saadakse tulemuseks suhtarv, mis on sõltuv läbitud rongikilomeetritest. 

Alates 2018. aastast arvestatakse ka veeremi ohutustaseme näitajat, mis on seotud juhtumitega nagu näiteks raudteeveeremiosade teele kukkumine, raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus, veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti, veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis, tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist, kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneselik lahtihaakimine, Hotboxi tuvastatud ja kinnitatud veeremi tehnilised kõrvalekalded rongis (punane). Ka nendel juhtumite puhul on osakaal erinev. 

Ohutustaseme näitajaid tasandatakse rongkilomeetrite arvuga. Kõigile näitajatele on lisatud baastasemed või aktsepteeritavad tasemed. Raudteeliikluse ohutustaseme baastase on otseselt seotud rongkilomeetrite vahemikega. 
 

Avalik raudteeohutustase

Avaliku raudteeohutuse baastasemeks on aastal 2022 seatud 0,4.

Avalik raudteeohutustaseme näitaja koosneb järgmistest osadest:

• Näitaja arvutamisel arvestatakse 100% - hukkunud inimeste arv
• Näitajas arvutamisel arvestatakse 10% - vigastatud inimeste arv
• Näitajast jäetakse välja - tahtliku tegevuse juhtumid

2022. aasta I-III kvartali jooksul hukkus 5 inimest ja sai vigastada 12 (6 otsasõitu ja 9 kokkupõrget). 2022. aasta hetkeseisu arvestusse on arvutatud vaid I-III kvartali andmed, kuigi üks sõiduauto ja reisirongi kokkupõrge on toimunud juba ka IV kvartali jooksul.

Raudteeliikluse ohutustase

Raudteeliikluse ohutustaseme baastase (0,31) on otseselt seotud rongkilomeetrite vahemikega.

Raudteeliikluse ohutustaseme näitaja koosneb järgmistest osadest:

• Näitajas arvutamisel arvestatakse 100% - Rongide kokkupõrked, sh kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes; keelavast näidust möödasõit; rongide rööbastelt maha sõitmine; veeremipõlengud.
• Näitajas arvutamisel arvestatakse 50% - Veeremi mahasõitmine rööbastelt manöövritöödel; rööpamurrud; rööbastee kõverdused; tehnohoolduses tuvastatud veeremi rattatelgede murrud; tehnohoolduses tuvastatud veeremi rataste murrud; intsident ohtliku kaupa vedava raudteeveeremiga, kus ohtlik kaup ei olnud lubatud; intsident ohtliku kaupa vedava raudteeveeremiga, kus vabaneb ohtlikku ainet; rongi saatmine mööda ettevalmistamata matka; vale foorisignaaliga juhtumid (infrastruktuuri rike).
• Näitajas arvutamisel arvestatakse 25% - Veeremi kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes; veeremi kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga.

2022. aasta I-III kvartali jooksul toimus 1 rongide kokkupõrge, 8 korral veeremi mahasõitmine rööbasteelt manöövritöödel, 1 rööpamurd, 1 korral saadeti rong mööda ettevalmistamata matka ja 1 toimus ka vale foorisignaaliga seotud juhtum, mille põhjuseks oli infrastruktuuri rike. Siia näitaja arvestusse kuuluvad ka veeremi kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga, mida juhtus kõnealusel perioodil 9 korda. 

2022. aasta hetkeseisu arvestusse on arvutatud vaid I-III kvartali andmed, kuigi käesoleva näitaja arvestusse kuuluvaid juhtumeid on toimunud juba ka IV kvartali jooksul.
 

Veeremi tehniline ohutustase

Veeremi tehnilise ohutustaseme baastasemeks on aastal 2022 seatud 0,85.

Veeremi tehnilise ohutustaseme näitaja koosneb järgmistest osadest:

• Näitajas arvutamisel arvestatakse 100% - raudteeveeremiosade teele kukkumine; raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus; veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti; veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis.
• Näitajas arvutamisel arvestatakse 50% - tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist; kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneselik lahtihaakimine; Hotboxi tuvastatud ja kinnitatud veeremi tehnilised kõrvalekalded rongis.

2022. aasta I-III kvartali jooksul toimus 3 korral veduririke rongis, mille tõttu oli vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekkis jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti, 1 korral esines veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis ning 10 korral tuvastas HotBox veeremi tehnilised kõrvalekalded rongis. 

2022. aasta hetkeseisu arvestusse on arvutatud vaid I-III kvartali andmed, kuigi käesoleva näitaja arvestusse kuuluvaid juhtumeid on toimunud juba ka IV kvartali jooksul.