Ühiste ohutusnäitajate (CSI) aruanne koostatakse liikmesriikide riiklike ohutusasutuste edastatud statistika põhjal. Arvestama peab seda, et Euroopa-ülene statistika tuleb viivitusega, seetõttu põhineb käesolev kokkuvõte 2021. aastal toimunud juhtumitel.
2021. aasta andmete alusel saab väita, et ohutustase on võrreldes viimase dekaadiga langemas, mis tähendab, et raudteel toimunud juhtumite arv on tõusuteel. Aasta 2020 oli tugevalt mõjutatud COVID-pandeemiast ja vähem tarbimist tähendas ka vähem juhtumeid. Kahjuks võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021. aastal märkimisväärsete õnnetuste ja tõsiste vigastuste arv kogu Euroopa Liidus.
Joonis 1. Ülevaade tõsistest õnnetustest ning nende tagajärjel hukkunud ja vigastatud isikute arvudest 2010-2021 aastatel. Allikas: European Union Agency for Railways.
2021. aastal toimus Euroopas kokku 1389 juhtumit, mille tagajärjel hukkus 683 inimest (joonis 1). Raudteeõnnetuste kogukulu on endiselt kõrge: ainuüksi tõsiste õnnetuste majanduslik kulu on hinnanguliselt umbes 3,2 miljardit eurot aastas.
Oluliste õnnetuste arvu vähenemine viimasel kümnendil on peamiselt kolmandate osapooltega seotud juhtumites (kolmandaks osapooleks peetakse mitte-lubatud kohtades liikuvad isikud ja raudteeületuskohtade kasutajad), samas kui raudteevaldkonna „sisemised“ (ehk raudteel tehtavate tööde ja protseduuridega seotud) õnnetused nagu näiteks kokkupõrked, rööbastelt maha sõitmised ja tulekahjud veeremis on jäänud samale tasemele. Euroopa Liidu liikmesriikide ohutustasemete varieeruvus on endiselt suur. Jätkatakse tööd, et nii liikmesriikides ning seeläbi ka Euroopa Liidus üldiselt raudteeohutustaset parandada.
Joonis 2. Ülevaade 2017-2021 aastatel toimunud tõsiste õnnetuste tüüpidest kogu Euroopa Liidus. Allikas: European Union Agency for Railways.
Joonisel 2 kujutatud kategooria "muud õnnetused" hõlmab suurt hulka õnnetusi, mis ei kuulu konkreetsete tüüpide alla, näiteks kukkumised platvormidel, manööverdava veeremi ja hooldusmasinate kokkupõrked ning rööbastelt mahasõidud, transpordi käigus vabanenud ohtlikud kaubad, liikuvast rongist välja paiskunud esemed ja elektrilöögid liikuva veeremiga seotult.
Joonis 3. 2017-2021 aastate vahejuhtumite tüübid ja nende esinemise arv seoses toimunud tõsiste õnnetustega, EL liikmesriikide lõikes. Allikas: European Union Agency for Railways.
Vahejuhtum on antud aruande käsitluses juhtum, mis muudel asjaoludel oleks võinud põhjustada õnnetuse. Raudteel toimuvate ohtlike sündmuste jälgimine ja registreerimine on oluline ennetustegevus. Ajavahemikul 2017–2021 teatasid ELi liikmesriigid keskmiselt umbes 12 000 vahejuhtumist ehk suhe on umbes kaheksa vahejuhtumit ühe tõsise õnnetuse kohta. Analüüsitavaid andmeid mõjutavad juhtumitest teatamise erinevused mitmes liikmesriigis. Seda illustreerib veelgi vahejuhtumite ja tõsiste õnnetuste suhte graafik (vt joonis 3).
Lisaks Euroopa Liidule edastatava statistikaga, koostab TTJA igal aastal aruande Eesti raudtee valdkonnast ja ohutuse arengust järelevalveasutuse vaatekohast. Aruanne on suunatud Euroopa Raudteeametile, kes antud aruande põhjal teeb ohutusalaseid järeldusi Euroopa Liidu raudteesektori ohutusest. Samuti on aruanne suunatud raudtee-ettevõtetele ning TTJA koostööpartneritele raudtee valdkonnas. Aruanne avaldatakse Euroopa Raudteeameti ERADIS andmebaasis ning TTJA kodulehel , kus kõik huvilised saavad nendega tutvuda.
Viimati uuendatud 26.04.2023
