Elektrisüsteemid vananevad kasutamise, seetõttu tuleb nende korrasolekut kontrollida. Elektripaigaldisele tuleb kindla perioodi järel teha korraline audit, selle sagedus sõltub paigaldise liigist ja vanusest.
Korraline audit ei ole küll kohustuslik eluruumides (eramud, korterid, suvilad), kui soovitatav siiski teha. Korterelamute ühiskasutatavas osas (nt trepikojad, kelder) on korraline audit kohustuslik. Auditit võivad teha vastava akrediteeringuga ettevõtjad.
Auditiga hinnatakse elektripaigaldise olukorda ja tulemuste põhjal väljastatakse protokolli paigaldise korrasoleku kohta. Auditi tulemused ja dokumendid vormistatakse digitaalselt TTJA infosüsteemis aadressil: https://jvis.ttja.ee
Ohtlikumatele (suurõnnetusohuga ja plahvatusohuga) ning suurematele (peakaitse on suurem kui 100 amprit) paigaldistele tuleb määrata kasutamise järelevaataja ehk käidukorraldaja.
Kasutamise järelevaataja on vastava pädevuse või kutsega isik, kelle ülesandeks on koostada elektripaigaldise korrashoidmise tagamiseks dokumentatsioon (käidukava) ja jälgida, et elektripaigaldis oleks kasutamiseks ohutu.
Väiksemate elektripaigaldiste puhul ei ole kasutamise järelevaataja olemasolu küll kohustuslik, kuid siiski soovitav, kuna tavaisikust omanik ise ei pruugi elektrist tulenevaid ohte märgata.
Kuigi elektritöö tegemine võib paista lihtsa toiminguna, on see siiski ohtlik tegevus. Valesti tehtud elektritöö võib põhjustada elektrilöögi ning tulekahjuohtu. Elektritöid võivad teha vaid selleks piisava elektriohutusalase ettevalmistusega isikud.
Elektritöö ettevõtjad on esitanud majandustegevuse registrisse majandustegevuseteatise ning neil peab olema tööde eest vastutav kompetentne elektritöö juht. Tavaisikud võivad teha vaid lihtsamaid elektritöid, näiteks lampide ja kaitsemete vahetamine, elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine ning pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras.
Enne elektriseadmete vooluvõrku ühendamist veendu, et olemasolevad elektrijuhtmed ja kaitseaparatuur seda võimaldavad. Vanematesse hoonetesse paigaldatud elektrijuhtmed ei olnud mõeldud nii paljude ning sellise võimsusega elektriseadmete toiteks kui neid tänapäeval kasutatakse. Seega tuleb kas renoveerida olemasolev elektripaigaldis või jälgida, et korraga ei ühendataks vooluvõrku liiga palju elektriseadmeid. Elektripaigaldise liigne koormamine on väga ohtlik tulekahjuallikas.
Kui elektriseadmel ei ole tähistust, et seda võib kasutada ka välistingimustes, siis on õues või märgades oludes kasutamine keelatud. Seadme kasutamine valedes oludes põhjustada elektrilöögi ohtu.
Kui elektriseadmel on juba visuaalselt näha kahjustusi, siis üldjuhul on kahjustatud ka elektriseadme isolatsioon. Selline elektriseade võib põhjustada nii elektrilöögi ohtu kui põhjustada tulekahju.
Jälgi, et pingestatud elektriseadmed ei oleks lastele kättesaadavad. Igal aastal juhtub just selliseid õnnetusi, kus lapsed on saanud elektrilöögi pingestatud elektriseadme või selle osa puudutamisest.
Teavitamine võimaldab võrguettevõtjal näidata, kus maakaabel asetseb ja milliseid nõudeid tuleb liini kahjustamise vältimiseks järgida. Vale tegutsemine võib põhjustada ohtu nii kaitsevööndis tegutsevale inimesele või põhjustada liini katkemise tõttu elektrienergiavarustuse katkemise.
Kui märkad maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama, siis teavita sellest kohe võrguettevõtjat. See aitab vältida õnnetusi.
Kes vastutab elektriohutuse eest kodus:
Eluruumi omanik vastutab sealse elektriseadmestiku ohutuse eest.
Kui korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutab korteri omanik korterisisese seadmestiku eest. Ühiskasutatava elektriseadmestiku (trepikojas, keldris jm asuvad elektrijuhtmed, -kilpid, valgustus) korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt.
Tõsisemate elektriõnnetusete korral:
- Lülita vool välja
- Kutsu kiirabi ja seda oodates:
- Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse.
- Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist.
- Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist.
Elektriõnnetuste tekkepõhjuseid teades saab õnnetusi ennetada. Teavitage alati TTJA-d elektriõnnetustest, kus inimesed on saanud kannatada või vajanud arstiabi.
Tegutsemine rikete korral:
Elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus põhjustab halvimal juhul elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral. Kõik rikked ning puudused tuleb kõrvaldada koheselt.
Lihtsamaid töid tohib ka ise teha, näiteks lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu.
Viimati uuendatud 11.01.2021