Praegu kehtiv standardi versioon EN 301 549 v3.2.1 põhineb WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) 2.1 AA taseme nõuetel. Järgmine versioon, EN 301 549 v4.1.0, mille jõustumist oodatakse 2026. aasta sügisel, viib standardi kooskõlla WCAG 2.2 nõuetega. See muudatus mõjutab nii avaliku sektori asutusi kui ka ettevõtteid, kelle tooted või teenused kuuluvad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaldamisalasse.
EN 301 549 standardist lähemalt
EN 301 549 on Euroopa digiligipääsetavuse standard, mis määrab kindlaks nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodetele ja teenustele – sh veebisaidid, mobiilirakendused, tarkvara, riistvara ja mitte-veebilised dokumendid. Standardi eesmärk on tagada, et digitaalsed lahendused oleksid kõigile kasutatavad.
EN 301 549 tugineb samadele põhimõtetele nagu WCAG. Digilahendus peab olema:
- Tajutav – kogu oluline teave peab olema kasutajale kättesaadav sõltumata tema nägemis-, kuulmis- või muudest võimetest. Näiteks peavad piltidel olema tekstilised kirjeldused.
- Kasutatav – sisu peab saama kasutada erinevatel viisidel, sealhulgas ainult klaviatuuri või abitehnoloogiaga.
- Arusaadav – sisu, juhised ja veateated peavad kasutajale olema selged ning loogilised.
- Töökindel – sisu peab olema piisavalt töökindel ühildumaks tugitehnoloogiatega ning töötama erinevates brauserites ja seadmetes.
Peamised muudatused uues versioonis
EN 301 549 järgmine versioon sisaldab WCAG 2.2 nõudeid, mis keskenduvad eelkõige kasutajamugavusele, rakendustele ja kognitiivsete erivajadustega inimestele.
Uued nõuded puudutavad näiteks:
- klikitava ala ehk nuppude ja linkide suurust;
- lohistamise liigutustele alternatiivide pakkumist;
- klaviatuuriga fookuses olevaid elemente;
- kasutajatoe ja abifunktsioonide paiknemist;
- turvalist autentimist, mis ei põhine üksnes mälu- või mõtlemisülesannetel.
Praktiline näide on CAPTCHA-testid, kus kasutajalt nõutakse näiteks liiklusmärkide või fooride tuvastamist. Uute reeglite kohaselt ei tohi sisselogimisel nõuda kasutajalt selliseid kognitiivseid teste, kui sellele pole lihtsat alternatiivi.
Muuhulgas eemaldatakse kriteerium 4.1.1 (Parsing). Nõude eesmärk oli algselt tagada, et vigane kood ei takistaks sisu korrektset tõlgendamist, kuid tänapäevastes veebikeskkondades ei ole see enam ligipääsetavuse seisukohalt piisavalt oluline probleem. Seetõttu peetakse kriteeriumi aegunuks ning see on WCAG 2.2 versioonist eemaldatud.
Lisaks kirjeldatakse standardi uues versioonis, et kui mobiilirakendus kasutab veebivaateid, käsitletakse neid rakenduse osana ning neile kohaldatakse rakendustele suunatud nõudeid. Varem kohaldusid neile veebinõuded.
EN 301 549 läheb WCAG-st kaugemale
Kuigi WCAG on standardi oluline alus, sisaldab EN 301 549 mitmeid täiendavaid nõudeid.
Näiteks peab biomeetrilist autentimist kasutav süsteem pakkuma alternatiivset sisselogimisvõimalust juhuks, kui kasutaja ei saa kasutada näotuvastust või sõrmejäljelugejat.
Standardi uuendus paneb väga suurt rõhku ka sideteenuste ligipääsetavusele, nõudes süsteemidelt ka reaalajas teksti ehk RTT (Real-Time Text) edastust. Praktikas tähendab see seda, et erinevalt tavalisest vestlusaknast, kus kirjutatakse sõnum valmis ja siis see saadetakse teisel kasutajale, edastab RTT teksti tähemärgi haaval reaalajas. See tähendab, et teine osapool näeb teksti ilmumist ekraanile samal sekundil, kui seda alles trükitakse.
Miks tasub valmistuda juba praegu?
Kuigi EN 301 549 uus versioon ei ole veel ametlikult jõustunud, on selle peamised muudatused juba teada. Organisatsioonidel, kes alles alustavad ligipääsetavuse parandamist või plaanivad uusi digiprojekte, on mõistlik lähtuda juba täna WCAG 2.2 AA taseme nõuetest.
Standardi järgimine ei tähenda üksnes seadusenõuete täitmist. Hästi ligipääsetavad digiteenused on kasutajasõbralikumad kõigile.
Viimati uuendatud 11.06.2026
