2020. aasta andmed kinnitavad üldist positiivset arengut Euroopa Liidus. 2020. aasta oli Euroopa Liidus kõigi aegade turvalisim. Sama sai eelmise ülevaate põhjal öelda ka 2019. aasta kohta, seega on õnnetuste arv jätkuvalt langenud. Sellest hoolimata toimus 2020. aastal Euroopas kokku 1331 õnnetusjuhtumit, milles hukkus 687 inimest. Euroopa Liidu liikmesriikide ohutustasemete varieeruvus on endiselt suur. Jätkatakse tööd, et nii liikmesriikides ning seeläbi ka Euroopa Liidus üldiselt raudteeohutustaset parandada.
Õnnetusjuhtumite kogumaksumus on endiselt kõrge - umbes 3,2 miljonit eurot aastas märkimisväärsete õnnetusjuhtumite puhul. 2020. aasta õnnetuste arvude vähenemine võrdluses 2019. aastaga tuleneb peamiselt sellest, et on langenud kolmandate osapooltega seotud juhtumite arv– õnnetused raudteeületuskohtadel. Kahjuks on stabiilset joont on hoidnud õnnetused, mis on seotud veeremiga - kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, tulekahjud ja muud õnnetused. Lisaks on 2020. aastal ohtlike kaupade veoga toimunud õnnetuste arv tõusnud ning see õnnetusjuhtumite kategooria oli kolme viimase aasta (2018-2020) kõrgeim.
Kui Euroopa Liidu üleselt on aastatel 2018-2020 raudteeülesõidukohtadel toimunud õnnetuste koguarv taandatult rong-kilomeetrile vähenenud, siis Eestis mitte.
Euroopa üleses statistikas pannakse riigis toimunud juhtumite koguarv seosesse rong-kilomeetrite arvuga raudteeinfrastruktuuril, mis tähendab seda, et arvestatakse kui palju rongid reaalselt raudteedel sõidavad. Tuleb arvestada, et Eestis on kogu raudteevõrgustiku mõttes Euroopa üks kõige madalamaid rong-kilomeetrite kogusummasid. Suhteliselt kõrge hukkunute arv ja madal rong-kilomeetrite kogusumma konkreetsel perioodil on andnud tulemuseks statistilise näitaja.
2018. aastal toimus Eestis raudteeületuskohtadel kokku 18 juhtumit, 2019. aastal 8 juhtumit ja 2020. aastal 4 juhtumit.
Surmajuhtumite koguarv (statistikas ei arvestata enesetappe) on viimastel aastatel Euroopa Liidus pidevalt langenud. Kahjuks on märgata 2020. aastal, võrreldes 2019. aastaga, töötajate ja muude isikute hukkunute arvu kasvu.
Täpsemalt Eestis toimunud raudteeõnnetustest aastatel 2018-2020
2018
2018. aastal toimus raudteel kokku 32 õnnetusjuhtumit, millest 16 olid mootorsõiduki ja rongi kokkupõrked ja 16 otsasõidud raudteel viibinud inimesele. Õnnetustes sai vigastada 17 ja hukkus 13 inimest. Õnnetuste peamiseks põhjuseks on liiklejate tähelepanematus ning liiklus- ja ohutusnõuete eiramine. Vigastatute arvu tõstis tõsine õnnetusjuhtum Kulna raudteeülesõidukohal, kus toimus rongi ja veoauto kokkupõrge.
2019
Avalikku raudteeohutust mõjutas 2019. aastal kokku 17 õnnetusjuhtumit. Nende hulgas oli 11 otsasõidu juhtumit ning 6 mootorsõiduki ja rongi kokkupõrget. Kokku hukkus õnnetusjuhtumites 7 inimest ning vigastada sai 7 inimest. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2019. aastal aset ei leidnud. Kui võrrelda 2019. ja 2018. aastat, siis õnnetusjuhtumite koguarv vähenes 2019. aastal ligikaudu 50% (2019 – 17 juhtumit, 2018 – 32 juhtumit). 2019. aastal oli samuti vähem raudteega seotud õnnetusjuhtumites hukkunuid ja vigastatuid kui 2018. aastal (2019 – vastavalt 7 ja 7, 2018 – vastavalt 13 ja 17). Märkimisväärne on vähenemine on rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgete arvus 2019. aastal (6), mis on väiksem kui 2018. aastal (17). 2019. aastal toimusid 17 õnnetusjuhtumist 11 raudteeületuskohtades
2020
2020. aastal toimus Eesti raudteedel 9 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist 2 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja 7 otsasõidud raudteel viibinud inimestele, mille tulemusel hukkus 4 inimest ning sai vigastada 3 inimest. Rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes inimesi ei hukkunud ning ei saanud ka raskelt vigastada. Avaliku raudteeohutuse näitaja puhul sai välja tuua, et juhtumeid oli eelmiste aastatega võrreldes vähem ning inimkahjude mõttes kergemate tagajärgedega. Juhtumite arv võrreldes 2019. aastaga vähenes ligi 50% - sõiduki ja rongi kokkupõrked on vähenenud ligi 70% ning otsasõidud ligi 40%.
TTJA koostab iga-aastase aruande Eesti raudtee valdkonnast ja ohutuse arengust järelevalveasutuse vaatekohast. Aruanne on suunatud Euroopa Raudteeametile, kes antud aruande põhjal teeb ohutusalaseid järeldusi Euroopa Liidu raudteesektori ohutusest. Samuti on aruanne suunatud raudtee-ettevõtetele ning TTJA koostööpartneritele raudtee valdkonnas.
Käesolevas kokkuvõttes on kasutatud 2018-2020 aastate raportite kokkuvõtteid. Raportites on võetud arvesse Euroopa Raudteeameti poolt koostatud soovituslikku raporti vormi ning Euroopa Raudteeameti kvalitatiivset analüüsi ohutusasutuste raportite põhjal.
Aruanne avaldatakse Euroopa Raudteeameti ERADIS andmebaasis ning TTJA kodulehel, kus kõik huvilised saavad nendega tutvuda.
Viimati uuendatud 25.04.2022
