Kõik näited põhinevad CMA (Competition & Markets Authority) näidetel, mis on leitavad siit.
Illustratiivne näide veebilehest, mis näitab müügil kolme erinevat telki. Bänneri tekst viitab sellele, et kõik kolm telki on valmistatud täielikult taaskasutatud polüestrist.
Olukord
Eestis tegutsev matkatarvete kaupleja müüb oma kaubamärgi all tooteid. Tooted valmistatakse kaupleja tellimusel tema partnertehastes, kasutades tooraineid eri riikidest tarnijatelt.
Kaupleja esitab eksitava väite, et kõik telgid on “valmistatud taaskasutatud polüestrist”. Tegelikkuses ei sisalda osa telkidest üldse taaskasutatud sisu ning ükski toode ei sisalda rohkem kui 50% ulatuses taaskasutatud polüestrit.
Kaupleja lähtus väite tegemisel asjaolust, et üks kangatarnija saatis partii juurde info „rohelisem, kuna taaskasutatud“, kuid ilma igasuguse sertifikaadi või tõendusmaterjalita.
Kauplejal puudub sisemine kord keskkonnaalaste väidete kontrollimiseks, poliitika, mis reguleeriks oma kaubamärgitoodete väiteid ning töötajate koolitus keskkonnaalaste väidete täpsuse tagamiseks.
Kommentaar
Tarbijate võimestamise direktiiv 2024/825 keelab keskkonnaalased väited, mis on ebaselged, kontrollimatud või eksitavad, ning nõuab, et väited põhineksid tõenditel ja oleksid tarbijale esitatud viisil, mis võimaldab langetada teadliku otsuse.
Samuti keelatakse üldised keskkonnaväited (nt „keskkonnasõbralik“, „roheline“) juhul, kui puudub selge ja tunnustatud tõendusmaterjal nende paikapidavuse kohta. Eesti õiguse alusel oleks tegemist eksitava kauplemisvõttega.
Meie ootused
EL direktiivi 2024/825 nõuete kohaselt peab kaupleja tagama, et kõik keskkonnaalased väited on tõesed, täpsed ja tõendatud. Kauplejal peavad olema sisemised protsessid keskkonnaalaste väidete kontrollimiseks ja tõendamiseks. Kaupleja peab olema võimeline esitama tõendid väite paikapidavuse kohta iga väite osas (materjalid, sertifikaadid, tarnijate kinnitused jms). Oluline teave (nt taaskasutatud sisu tegelik osakaal) peab olema esitatud vahetult väite juures, mitte peidetud täiendavate klikkide taha. Kaupleja peab koguma ja säilitama tõendid, ning vajaduse korral neid TTJA-le esitama.
Tarnija olemasolu ei vabasta kauplejat kohustusest väiteid kontrollida. See lähtub selgelt EL direktiivist, mille eesmärk on tagada, et kaupleja ei kordaks tõendamata väiteid lihtsalt seetõttu, et tarnija midagi väidab.
TTJA praktilised soovitused kauplejale
1. Väite esitamiseks peab olema kontrollitav alus. Näiteks sertifikaat, laboritulemus või muu tõendusmaterjal. Suusõnaline väide tarnijalt ei piisa.
2. „Valmistatud taaskasutatud polüestrist“ ei tohi kasutada, kui tooted sisaldavad vaid väikest osa taaskasutatud kiudu.
3. Kasutada tuleb täpseid väljendeid. Näiteks „Sisaldab 30% taaskasutatud polüestrit“ või „Toote väliskangas on valmistatud taaskasutatud kiust, muud osad mitte“
4. Kaupleja peab tagama, et tema e-poes olevad tooteandmed ja keskkonnaalased väited oleksid tõesed, mitteeksitavad ning kooskõlas kehtivate nõuetega.
5. TTJA ootab, et kaupleja eemaldab eksitava väite viivitamata, kui tõendit pole.
Illustratiivne näide veebilehest, mis müüb spordijalatseid. Tekst viitab sellele, et jalanõud tervikuna on valmistatud 100% taaskasutatud materjalist.
Olukord
Veebikauplejal on leping tuntud rahvusvahelise spordibrändiga, kelle toodete osas teguseb kaupleja ametliku edasimüüjana. Bränd tarnib samu tooteid paljudele jaemüüjatele ning ei luba müüjatel muuta tooteinfot.
Tooteinfo laetakse kaupleja e-poodi automaatselt brändi tooteinfosüsteemist. Jalanõud on pealkirjastatud väitega „100% taaskasutatud materjalidest jalanõud“.
Kauplejal on brändiga senine koostöösuhe ning kaupleja teeb regulaarselt pistelisi kontrolle, et tootekirjeldused oleksid õiged ning küsib mõningate väidete kohta tõendeid. Kaupleja küsib brändilt ka iga-aastase kinnituse, et kõik väited on täpsed ning tõendusmaterjal on brändi poolt olemas.
Kuid ühe kliendi kaebus toob välja, et jalanõude karbis olev lisateave väidab, et taaskasutatud on ainult jalanõu tald, mitte kogu toode. Kaupleja pöördub brändi poole, kuid bränd keeldub tootekirjeldust muutmast.
Kaupleja jätkab toote müümist muutmata väitega, kuna leiab, et peab säilitama oma positsiooni brändi ametliku edasimüüjana.
Kommentaar
Nii kaupleja kui ka bränd vastutavad selle eest, et keskkonnaalased väited oleksid tõesed, kontrollitavad ja mitteeksitavad. Tarbijate võimestamise direktiiv (2024/825) rõhutab, et keskkonnaalased väited peavad olema täpsed ja tõendatud, mitte üldised ega kontrollimatud. Keelatud on väited, mis loovad mulje, et kogu toode on taaskasutatud, kui tegelikult on taaskasutatud vaid mõni komponent (nt ainult tald).
Eesti õiguse järgi oleks tegemist eksitava kauplemisvõttega. Olukorras, kus bränd kontrollib tooteinfot ja müüja ei tohi seda muuta, võib TTJA keskenduda nii brändi kui ka kaupleja rollile. Küll aga on EL direktiivi järgi bränd paremas positsioonis väite parandamiseks, sest bränd edastab sama infot kõikidele edasimüüjatele ja võib väite redigeerimisega vältida korduvat eksitamist turul tervikuna.
Meie ootused
Kaupleja ei pea kontrollima iga brändi väidet. Küll aga peab kaupleja vältima eksitavate väidete kordamist juhul, kui tal on tekkinud kahtlus väite õigsuse suhtes või kui ta on saanud teavet, et väide ei vasta tõele.
Sellisel juhul peab kaupleja küsima brändilt täpsustavat teavet või tõendusmaterjale ning vajaduse korral peatama väite kasutamise või müügi, kuni info on selge. Kaupleja ei vastuta väite eest üksnes seetõttu, et ta edastab brändi infot, kuid vastutab juhul, kui ta jätkab eksitava väite kasutamist hoolimata teadmisest, et see on ebatäpne.
Kui kahtlused tekivad, peab kaupleja küsima brändilt tõendeid väite kohta ja/või tegema brändile ettepaneku väide korrigeerida ja/või vajaduse korral ajutiselt eemaldama toote või tegema tarbijale täpsustava selgituse (nt e-poes eraldi tekstina). Kaupleja ei tohi jätkata eksitava väite esitamist ainult ärilise surve tõttu (nt soov säilitada edasimüüja staatus).
Bränd peab tagama, et väide on objektiivselt kontrollitav (nt kui üksnes jalanõu tald on taaskasutatud, siis väide peab seda selgesõnaliselt kajastama). Bränd peab tagama, et kõikide edasimüüjate kasutatav info oleks ajakohane ja täpne.
TTJA praktilised soovitused kauplejale
1. Ära korda üldist või täpsustamata keskkonnaalast väidet, mille kohta puudub tõend.
2. Kui saad teada, et brändi väide ei vasta tõele, siis lõpeta väite esitamine või lisa selgitus, mis täpsustab tegelikku olukorda (nt „taaskasutatud on ainult tald“).
3. Halda brändidega lepingulisi kokkuleppeid nii, et sul oleks õigus küsida tõendeid või õigus peatada müük või esitada oma selgitav tekst.
4. Säilita kõik tõendid ja kirjavahetus, TTJA võib neid järelevalves küsida.
Illustratiivne näide veebilehest, mis müüb kahte voodit. Üks on valmistatud puidust ja teine „jätkusuutlikult hangitud“ puidust. Jätkusuutlikult hangitud puidust voodi maksab märkimisväärselt rohkem.
Olukord
Tarnija toodab voodiraami, mida turundatakse ja märgistatakse väitega, et see on valmistatud jätkusuutlikult hangitud puidust. Lisaks toodab tarnija madalama hinnaga sama disainiga voodiraami, mille puhul seda väidet ei esitata (puit on kontrollimata päritoluga).
Mõlemad mudelid on saadaval eri müügikanalites, et tarbijale oleks valikuvõimalus. Tarneahela muudatused põhjustavad aga olukorra, kus tarnijal ei ole enam võimalik jätkusuutlikult hangitud puitu hankida. Hoolimata sellest otsustab tarnija jätkata väite kasutamist, kuigi tootmine toimub kontrollimata päritoluga puidust.
Tarnija ei teavita müüjaid sellest, et väite aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kauplejad jätkavad toote müümist „jätkusuutlikult hangitud puidust“ väitega, sest nemad ei ole muudatusest teadlikud.
Kommentaar
Tarbijate võimestamise direktiiv 2024/825 keelab keskkonnaväited, mis ei vasta tõele või mille aluseks olev info pole enam täpne ning rõhutab, et ettevõtjad peavad regulaarselt üle vaatama väite aluseks oleva teabe ja uuendama väiteid, kui asjaolud muutuvad. Direktiiv keelab väited, mis loovad tarbijale mulje, et toode on keskkonnale parem kui tegelikult ning rõhutab, et kauplejal peavad olema süsteemid väidete kontrollimiseks, ja tarnijad peavad kauplejaid vastava infoga varustama. Direktiiv määratleb sellised tegevused eksitava kauplemisvõttena.
Konkreetse olukorra puhul on tarnija peamine vastutaja, kuna tema jätkab teadlikult vale väite kasutamist, kuid ka kaupleja on siiski kohustatud väiteid regulaarselt kontrollima ja küsima tarnijalt tõendavat dokumentatsiooni.
Eesti õiguse järgi on tegemist eksitava kauplemisvõttega.
Meie ootused
Tarnija peab viivitamata lõpetama väite kasutamise, kui selle aluseks olevad asjaolud muutuvad. Tarnija peab teavitama kõiki kauplejaid, kellele ta tooteid tarnib, et väide ei ole enam õige. Tarnija peab tagama, et uuega asendatud väited oleksid täpsed, tõendatud ja dokumentaalselt kinnitatud.
Edasimüüjal ei ole kohustust teha tootja esitatud keskkonnaväidete regulaarseid või süsteemseid kontrolle. Vastutus väite eest lasub eeskätt tootjal, kes on väite loonud ja tootele lisanud. Edasimüüja tugineb üldjuhul tootja esitatud teabele ning ei pea läbi viima põhjalikku analüüsi väite faktilise sisu üle. Küll aga peab edasimüüja reageerima olukorras, kus tal tekib mõistlik kahtlus väite õigsuses, näiteks tarbijate kaebuste, vastuoluliste andmete või tarnija enda teavituse tõttu. Sellisel juhul peab edasimüüja küsima tootjalt täpsustusi või lisainfot ning vajaduse korral peatama eksitava väite kasutamise või toote müügi, kuni asjaolud on selged.
TTJA praktilised soovitused kauplejatele
1. Küsige regulaarselt tõendavat infot, sertifikaate, tarneahela dokumente, päritolutõendeid.
2. Sõlmige tarnijatega lepingulised kokkulepped, mis nõuavad teavitamist väite aluseks oleva info muutumise korral.
3. Ärge müüge toodet keskkonnaalase väitega, kui toote päritolu pole kontrollitav või tarnija ei suuda tõendeid esitada või tarneahelas on ilmnenud muudatused.
4. Vastutus eksitava keskkonnaväite eest lasub eelkõige tootjal või kaubamärgi omanikul, kes on väite loonud ja tootele või pakendile lisanud.
Illustratiivne näide nõudepesulapist, mis on märgistatud kui „komposteeritav“.
Olukord
Väikest füüsilist kauplust pidav jaemüüja tellib suurtööstuslikult tootjalt nõudepesulappe, mis on märgistatud kui „komposteeritav“. Nõudepesulappide etiketid loob ja kinnitab tootja.
Pakendi märgistuse ja tootja edastatud info põhjal saab tarbija aru, et lappi võib komposteerida kodus, sarnaselt tavapärasele biolagunevale materjalile.
Tegelikult on lapp komposteeritav ainult tööstuslikes tingimustes . Tootja märgistus ei selgita seda. Tarbijatel puudub seega teave, mis on väite mõistmiseks oluline ja ilma milleta keskkonnaalane väide eksitab.
Kommentaar
Direktiivi järgi ei tohi tarbijalt nõuda lisasamme (nt QR-koodi skannimine, linkide avamine), et mõista väite tegelikku tähendust või selle piiranguid. Oluline info tuleb esitada samal sildil või samas vaates kui väide ise.
Direktiiv keelab väited, mis jätavad mulje, et tootel on kindel keskkonnaeelis, kui see kehtib vaid teatud tingimustel ja need tingimused ei ole tarbijale kohe teada. Antud näites on „komposteeritav“ eksitav keskkonnaväide, sest väide jätab mulje kodusest komposteeritavusest, kuid tegelikkuses eeldab toode kogumist ja spetsiaalset töötlemist ningsee info puudub pakendilt. Eestis kvalifitseerub see eksitavaks kauplemisvõtteks.
Meie ootused
Tootja peab väite „komposteeritav“ juurde lisama täpse tingimuse, nt „komposteeritav ainult spetsiaalses tööstuslikus kompostimises“. Tootja peab väite esitamiseks omama tõendusmaterjali (testid, standardid, sertifikaadid). Tootja peab kauplejaid teavitama jäätmekäitluse eritingimustest. Oluline info (näiteks kogumispunktide võrgustik) võib olla lisainfo kujul QR-koodiga, kuid põhiline väide ja tingimus peavad olema nähtavad pakendil.
Kaupleja ei tohi müüa toodet väitega, mille tegelik tähendus on erinev sellest, mida tarbija mõistab. Kaupleja peab vajaduse korral lisama kohapealse selgituse, nt hinnasildi või riiulisildi juurde: „Komposteeritav ainult tööstuslikes tingimustes, kodune kompostimine ei ole võimalik“.
Kaupleja võib üldjuhul tugineda tootja esitatud teabele ega pea tootja keskkonnaväiteid iseseisvalt kontrollima. Küll aga peab kaupleja reageerima olukorras, kus tal tekib mõistlik kahtlus väite õigsuse suhtes, näiteks tarbijate kaebuste, vastuolulise info või tootja enda täpsustuse tõttu. Sel juhul peab kaupleja küsima tootjalt täiendavat infot ning vajaduse korral edastama tarbijale selge ja arusaadava selgituse kõigi tingimuste kohta, mis on väite mõistmiseks olulised.
TTJA praktilised soovitused kauplejatele
1. Üksnes sõna „komposteeritav“ ei ole piisav. Väitele peab alati järgnema täpsustus, kas toode on komposteeritav kodustes tingimustes või ainult tööstuslikult.
2. Kõik olulised piirangud peavad olema pakendil või tootesildi esiküljel. Oluline info ei tohi olla ainult QR-koodi taga.
3. Toodet ei tohi turustada rohelise võttena, kui selle keskkonnaeelis ilmneb ainult tarbijale raskesti ligipääsetava infrastruktuuri olemasolul.
4. Kui toode vajab spetsiaalset käitlust, tuleb see sõnaselgelt välja tuua.
5. Toodet ei tohi esitada jätkusuutliku või „rohelise“ valikuna pelgalt pakendi põhjal, väide peab olema tõendatud ja täielikult arusaadav tarbijale.
Viimati uuendatud 08.04.2026
