Küsimused 174-225 MHz konkursi kohta
1. Palume täpsustada käskkirja lisas 1, punktis 3.8 defineeritud nõuet tagada ressurss avalik-õighusliku raadioteenuse osutajale 4-ja raadioprogrammide edastamiseks. Kas see nõue kehtib kõigi kolme konkursiobjekti kohta? Ehk juhul kui igal konkursiobjektil on erinev võitja, siis kas kõigil on selline kohustus?
See kohustus kehtib iga konkursiobjekti kohta eraldi ehk see kohustus on igal sagedusloal.
Küsimused 700 MHz konkursi kohta
1. Kas Teil oleks võimalik palun jagada viimast teadaolevat seisu Venemaa ringhäälingu 700MHz ala kanalite paiknemisest siin meie piirkonnas? ITL-TTJA kohtumisel selgitasid, et see ei pruugi olla täpne info ja miski ei saa kinnitada, et see koheselt ka muutuda ei võiks, kuid ka viimane pilt oleks abiks ikka.
ITU rahvusvahelise andmebaasi andmetel on Venemaal õigus kasutada järgnevaid 700 MHz digitaaltelevisiooni kanaleid Eestile lähedastes piirkondades:
Kanal Sagedus Venemaa piirkonnad
49 694-702 MHz Pskov, Sankt-Peterburg
50 702-710 MHz Vyborg, Gdov
51 710-718 MHz Sankt-Peterburg
52 718-726 MHz Vyborg, Dedovichi, Glubokoe
53 726-734 MHz Gdov, Pushkinskie Gory
54 734-742 MHz Vyborg, Gdov
55 742-750 MHz -
56 750-758 MHz Pskov
57 758-766 MHz -
58 766-774 MHz -
59 774-782 MHz Gdov, Pushkinskie Gory
60 782-790 MHz Pushkinskie Gory, Luga
Lisaks on Eesti ja Venemaa vahel kooskõlastatud osad kanalid (Kingisepp 50 ja 59, Pskov 53 ja 59), mida Venemaa ei ole veel rahvusvahelises andmebaasis registreerinud ning puudub info, kas need kanalid on ka teiste naaberriikidega kooskõlastatud.
2022 augustis ja septembris teostatud mõõtmiste andmed näitavad, et Narva piirkonnas ei ole ühtegi 700 MHz sagedusala TV kanalit näha, Lõuna-Eestist on näha kanaleid 49 ning 56.
2021 lõpus toimunud Eesti ja Venemaa sideadministratsioonide vahelisel videokohtumisel anti teada, et 700 MHz on Venemaal määratud perspektiivseks 5G sagedusalaks, kuid ühtegi kindlat otsust või tähtaega sellele ei ole.
2. Kas korrektne on järeldus, et määruse seletuskirjas nimetatud Objektideks 1 ja 2 on sagedusload (I-VI), mitte sagedusvahemikud (703–708 MHz/758–763 MHz jne)?
Määruse seletuskirja enampakkumise näites toodud Objekt 1 ja Objekt 2 all mõeldakse jah 2x5 MHz laia sagedusluba, millel veel ei ole kindlat sagedusvahemikku määratud.
3. Kas saame lähtudes määruse § 10 lõikest 4 lähtudes õigesti aru, et pakkumiste tegemisel ei ole vajalik märkida, millised sagedusload (nt Objekt 1 – sagedusluba 4, pakkumise maksumus 1 100 000 EUR) on pakkumiste objektideks, kuna konkreetsete sageduslubade osas toimub valikuprotsess lähtudes juhtivate pakkumuste maksumuste summaarsest pingereast?
Enampakkumise esmane eesmärk on selgitada välja, kui mitu objekti iga osaleja endale saab. Ehk pakkumusi tehakse selleks, et ühe või kahe objekti pakkumusega jõuda kuue kõrgema pakkumuse sisse. Selleks saab osaleja enampakkumise käigus esitada pakkumuse ühele objektile ning pakkumuse teisele objektile, st pakub, millise summaga ta on nõus ühte objekti ostma ning millise summaga teist objekti ostma. Objekti all mõistetakse enampakkumisel 2x5 MHz suurust sagedusluba, millel veel kindlat sagedusvahemikku ei ole määratud. Sellest tulenevalt ei ole vaja pakkumisel märkida, millist sagedusvahemikku soovitakse saada, sest see selgitatakse välja hiljem peale enampakkumise lõpliku pingerea moodustamist.
Enampakkumise teine eesmärk on saada võidetud objektidele konkreetse sagedusvahemiku valimises eelisõigus teiste osalejate ees, kui see peaks osalejale tähtis olema. Selle pingerea muutmiseks on näiteks võimalus enda juhtivat pakkumust ise üle pakkuda, st tõusta juhtivate pakkumuste summadest moodustatud pingereas (§ 11 lg 1).
4. Kui igas voorus selgitatakse välja 6 juhtivpakkumist ja operaator A poolt objekti 1 osas tehtud pakkumine oli juhtivpakkumine, kuid tema poolt objekti 2 osas tehtud pakkumine ei olnud juhtivpakkumine, siis kas operaator A on kohustatud tegema objekti 2 tegema järgmises voorus uue pakkumise või mitte (eeldusel, et operaator A soovib omandada sageduskonkursilt 2 sagedusluba)?
Kui osaleja eelneva vooru pakkumus objektile 2 ei olnud juhtiv pakkumus, siis ta peab sellele uues voorus uue pakkumuse tegema, et säiliks võimalus teise objekti enampakkumisel osaleda (§ 10 lg 5 p 2 ja lg 6 p 2).
5. Kui operaator A tehtud pakkumine on juhtivpakkumiste hulgas ja see kestab nii kaks vooru järjest, siis kas operaator A võib kaks vooru pakkumisi mitte teha, ilma et teda loetaks objektidest või pakkumiste tegemisest loobunuks?
Juhtivat pakkumust ei pea uuesti või üle pakkuma. Kui juhtivale pakkumusele uut pakkumust ei tehta, siis arvestatakse kehtivat juhtivat pakkumust ka järgmises voorus (§ 10 lg 5 p 3 ja lg 6 p 2), millega säilib õigus jätkata teise objekti enampakkumisel.
6. Kas pakkumine peab olema pakkumise sammu 100 000€ võrra suurem operaatori enda poolt eelmiste objektide (1 või 2) pakkumisest (mis ei olnud juhtivpakkumine)? Või konkreetsele sagedusloale tehtud eelmisest pakkumisest (sagedusload I-VI) tehtud pakkumisest (juhul kui pakkumised tehakse konkreetsetele sageduslubadele)?
Kui osaleja eelneva voorus esitatud pakkumus ei osutunud juhtivaks pakkumuseks, siis järgneva vooru pakkumus peab olema minimaalselt sammu võrra (100 000 eur) suurem eelneva vooru pakkumuste pingerea kõige madalamast juhtivast pakkumusest (§ 10 lg 5 p 2). Ehk kui ei olnud juhtiv pakkumus, siis ei pea enda pakkumust üle pakkuma vaid kõige madalamat juhtivat pakkumust, millega uus pakkumus mahuks pingerea kõrgema kuue pakkumuse hulka. Kui osaleja pakkumus objektile 1 oli juhtiv pakkumus, siis juhul kui ta soovib sellele uut pakkumust esitada, peab see olema sammu võrra suurem tema enda eelneva vooru pakkumusest objektile 1.
Küsimused 3.6 GHz konkursi kohta
1. Kas kõik enampakkumisele kvalifitseerunud osalejad saavad iga konkursi objekti iga pakkumise vooru osas samasugust informatsiooni nagu vastava konkursi objektil pakkumusi teinud isikud?
Näide:
Ettevõte X ei ole esitanud ühtegi pakkumust sagedusloa I osas. Kas ettevõte X saab sellest hoolimata § 10 lg 2 p 7 kohast informatsiooni (pakkumise vooru tulemused koos pingerea ja osalejate nimedega)?
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi konkursi läbiviimise kord) § 10 lg 2 p 7 sätestab, et konkursi korraldaja teavitab kõiki antud konkursi objekti enampakkumisel osalenud osalejaid e-posti teel pakkumise vooru tulemustest koos pakkumuste pingerea ja osalejate nimedega. Tulenevalt eeltoodust ja konkursi läbiviimise korra § 7 lg 2 p-st 2 loeb konkursi korraldaja enampakkumisel osalejaks kõik konkursil kvalifitseerunud osalejad, va konkursi objekti enampakkumise juba võitnud osaleja (konkursi läbiviimise kord § 2 lg-d 6 ja 7).
2. Kas kvalifitseerunud osaleja võib iga konkursi objekti enampakkumises osalemisega igal hetkel liituda, sõltumata käimas oleva enampakkumise etapist?
Näide:
Ettevõte X ei ole esitanud sagedusloa II osas pakkumist, sealhulgas pole esitanud algpakkumist. Kas ettevõte X võib sagedusloa II osas pakkumise voorudes osalema hakata hiljem, esitades oma esimese pakkumise näiteks alles teises/kolmandas vm pakkumuse voorus?
Jah. Konkursi läbiviimise kord ei keela konkursil kvalifitseerunud osalejal liituda enampakkumisega igal hetkel kuni konkursi läbiviimise korra § 10 lg 2 p-s 8 nimetatud lõpliku pingerea selgumiseni.
3. Kas kvalifitseerunud osaleja võib iga konkursi objekti osas enampakkumisel osaleda pakkumusvoorudes ka valikuliselt, s.t. jättes pakkumise voore vahele?
Näide:
Ettevõte X on osalenud sagedusluba III osas esimeses ja teises pakkumise voorus, kolmandas voorus pakkumist ei esita ja esitab uuesti pakkumise neljandas/viiendas vm pakkumise voorus. Kas taoline tegevus on konkursitingimuste kohaselt lubatav?
Jah. Konkursi läbiviimise kord ei kohusta enampakkumisel jätkamiseks esitama pakkumust igas voorus.
4. Kas konkursile kvalifitseerumiseks on kahel ettevõttel võimalik esitada ühisavaldus või ühel ettevõtjal tugineda kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks teise sama kontserni ettevõtte kogemusele?
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrus nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ ei näe ette võimalust esitada ühisavaldus või tugineda osalejale kehtestatud tingimuste täitmiseks teise ettevõtte kogemusele ja käibele.
5. Kas ettevõttel on kvalifitseerimistingimuste täitmiseks võimalik tugineda allhanke korras võetud ettevõtte kogemusele?
Selgitame, et vastavalt konkursi korra § 9 lõikele 2 kontrollib konkursi korraldaja osaleja kvalifitseerimiseks tema vastavust konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Juhul, kui osaleja kvalifitseerimise nõuetele ei vasta, siis jätab konkursi korraldaja vastava osaleja kvalifitseerimata (§ 9 lõige 3).
6. Konkursi objektide suhtes võib pakkumise voorude tulemusena ilmneda viik. Illustratiivne näide: nii X kui Y on esitanud pakkumuse 2 000 000 EUR ja kumbki ei esita pakkumust 2 100 000 EUR. Kas nimetatud juhul kuulutab TTJA välja vähemalt ühe kordusvooru, andes kvalifitseerunud osalejatele veel kord võimaluse pakkumust esitada? TTJA tegevused nimetatud viigisituatsiooni puhul on määruses täpsustamata, seepärast soovime kinnitust kordusvooru toimumise kohta.
Kui voorus on esitatud võrdsed pakkumused ning järgmises voorus (tühi voor) neid üle ei pakuta, siis ei ole võimalik eristada ühte parimat pakkumust ning määruse § 12 lõike 2 punkti 6 alusel konkursi objekti enampakkumine lõpeb sagedusluba andmata. Täiendavaid voorusid pärast nn tühja vooru ei korraldata. Konkursil välja andmata sageduslubadele korraldatakse uus konkurss.
Küsimused 19.02.2019 välja kuulutatud avaliku konkursi kohta
1. Vastavalt 3410-3800 MHz konkursi läbiviimise määruse § 9 lg-le 5, teavitab konkursi korraldaja osaleja kvalifitseerimise, kvalifitseerimata jätmise või konkursilt kõrvaldamise kohta kõiki osalejaid. Palun täpsustust, millist informatsiooni iga konkursil osaleja kohta selles etapis avalikustatakse (kõigile osalejatele jagatakse).
Esmalt selgitame, et kõik konkursi komisjoni töökoosolekud ja otsused, sh otsus osaleja kvalifitseerimise, kvalifitseerimata jätmise või konkursi kõrvaldamise kohta, protokollitakse. Vastavalt konkursside korraldamise praktikale tõlgendame konkursi määruse § 9 lõiget 5 selliselt, et osalejatele saadetakse väljavõte avalduste läbivaatamise ja osalejate kvalifitseerimise koosoleku protokollist. Avalduste läbivaatamisel protokollitakse osalejate äriühingu nimed, registrikoodid ja aadressid ning kontrollitakse nõutud dokumentide olemasolu ehk protokollitakse, kas osaleja poolt esitatud dokumentide koosseis vastab konkursi korras sätestatud dokumentide nimekirjale. Osalejate poolt esitatud dokumentide sisu protokollis ei kajastata. Protokollis kajastatakse ka osaleja avalduses esinevad puudused ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtaeg ning komisjoni otsus osalejate suhtes järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile. Vastavalt määruse lisa punktile 1, toimub üleminek 130 MHz blokkidele, kui täidetud on emb-kumb tingimustest: 1) sagedusala kasutamine on võimalik ilma naaberriikidega koordineerimata või 2) kõik sageduslubade omanikud on esitanud ühiselt vastavasisulise ülemineku taotluse TTJA-le.
2. Vastavalt raadiosagedusplaanile ning määruse lisa punktile 3.2, on vahemike 3685-3699 MHz ja 3785-3799 MHz osas täiendavad piirangud kuni 31.01.2021.a. Kuna oksjoni toimumise hetkel jäävad need piirangud puudutama blokki II ja blokki III, kuid üleminekujärgselt jääb piirang puudutama vaid blokki III, soovime täpsustada, kas TTJA otsus 130 MHz blokkidele ülemineku kohta võib olla sõltuvuses ka nendest kuni 31.01.2021.a-ni kehtivatest piirangutest. Näiteks kas võib hoolimata naaberriikidega koordineerimise vajaduse puudumisest või sageduslubade omanike ühisest taotlusest, üleminek siiski viibida kuni nimetatud täiendava piirangu äralangemiseni? 2 (3)
TTJA ei näe ette, et üleminek 130 MHz blokkidele võib viibida nimetatud piirangu tõttu. Täiendavad piirangud vahemikke 3685-3699 MHz ja 3785-3799 MHz osas puudutavad selle bloki kasutajat, kelle bloki hulka kuuluvad kaitset vajavad vahemikud.
3. Palun täpsustada, kas sideettevõtjate vaheline võrkude sünkroniseerimine toimub vastavalt TTJA juhistele?
Sünkroniseerimise juhised on toodud ECC Raportis Draft ECC Report 296 National synchronisation regulatory framework options in 3400-3800 MHz: a toolbox for coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400-3800 MHz. Oleme arvamusel, et tuleb oodata ülalnimetatud dokumendi kinnitamist ECC poolt ning pärast konkursi võitjate selgumist leppida sünkroniseerimise põhimõtted kokku selliselt, et see sobiks kõigile uutele sagedusala kasutajatele.
4. Määruse lisa 1 punktis 2.6 on viide, mille kohaselt tuleb 3400-3800 MHz sagedusala kasutusel lähtuda CEPT-i regulatsioonist. CEPT eeldab, et 5G kasutus algab sagedusest 3420 MHz. Palun kinnitust, kas sagedusala tegelik kasutusala on esimese bloki puhul 3420-3480 MHz ja 3600-3660 MHz / 3420-3540 MHz?
Selgitame, et konkursi määruse lisa punkti 1 kohaselt on konkursi objekt sagedusluba I 3410-3480 MHz ja 3600-3660 MHz / 3410-3540 MHz. Vastavalt määruse lisa punktile 3.1 on sideettevõtja sagedusloa I alusel sageduste kasutamisel kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks tagatud sagedusalas alla 3410 MHz kasutavate militaarsete raadiolokatsioonisüsteemide asjakohane kaitse ning häirete vältimine. Raadiolokatsioonisüsteemide kaitsmisel tuleb lähtuda konkursi määruse lisa punktis 2.6 sätestatud regulatsiooniga kehtestatud tehnilistest tingimustest ja piirväärtustest. Eelkõige lähtudes Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400 – 3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega, lisas toodud Tabelist 6 „Mitte-AAS ja AAS tugijaamade täiendava baassagedusala võimsuse piirnormid(*) allpool 3 400 MHz riigispetsiifilistel juhtudel“ https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D0235... . Samuti selgitame, et nimetatud piirnormid sagedusala alumisel piiril 3400 MHz ja kaitseriba 3400-3410 MHz on kooskõlastatud Kaitseväega. TTJA andmetel ei ole CEPTi dokumentides sätestatud tingimust, et 5G-d saab kasutada alates 3420 MHz, kuid mõnes dokumendis on vaid uuritud sellist stsenaariumit. Euroopas kasutatakse erinevaid lähenemisi nimetatud sagedusala planeerimisel. Mõnes riigis on rakendatud ainult (EL) 2019/235 Tabelis 6 sätestatud maksimaalne väljatugevus allpool 3400 MHz ja esimene blokk algab 3400 MHz-ist, mõnes riigis on rakendatud kaitsevahemik kas all või ülespool 3400 MHz, mõnes rakendatakse geograafilist kaitsetsooni paikse radari piirkonnas jne. Palume täpsustada missuguses CEPTi dokumendis on sätestatud teie poolt viidatud tingimus, et 5G kasutus algab sagedusest 3420 MHz.
Viimati uuendatud 13.02.2025
