Reklaam

Reklaamiseaduse §3 sätestab reklaami põhinõuded. Kogu avalikustatav teave, mis on reklaamiseaduse tähenduses käsitletav reklaamina, peab vastama RekS §-s 3 sätestatud nõuetele.
Vaata lisaks: Reklaaminõukoda

RekS § 3 lg 1 kohaselt peab olema selgelt arusaadav, et avalikustatava teabe puhul on tegemist reklaamiga.

Teavet ei tohi avalikustada muu teabe osana või mingi telesaate osana ehk nn varjatud reklaamina.

RekS § 3 lg 2 kohaselt peavad reklaamis sisalduma reklaami tellija andmed. Antud nõue on täidetud, kui reklaamis sisaldub vähemalt üks alljärgnevatest:

  • Reklaami tellija nimi
  • Reklaami tellija registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk
  • Reklaami tellija domeeninimi

Juhul, kui ühte reklaami avalikustatakse eraldi etappidena ning esimes(t)e etap(p)i(de)na avalikustatud reklaami(de)l puudusid reklaami tellija andmed, siis peavad reklaami tellija andmed sisalduma reklaamis hiljemalt alates 15. päevast reklaami esimes(t)e etap(p)i(de) avalikustamisest arvates.

RekS § 3 lg 4 sätestab need asjaolud, milline reklaam olla ei tohi. Kindlasti ei tohi reklaam minna vastuollu heade kommete ja tavadega ega muude elementaarsete ühiskondlikest väärtushinnangutest, õigusaktidest vms tulenevate nõuetega. Näiteks ei ole aktsepteeritavad järgmise sisuga reklaamid:

  • patareide reklaam, milles kujutatakse vanade patareide prügikasti viskamist,
  • reklaamid, kus kujutatakse pildis või sõnas imikute surma,
  • reklaamid, kus seadusega lubatud teguviisi järgivaid isikuid nimetatakse „ohuks Eesti iseseisvusele“ või muul viisil halvustatakse.

Samuti ei tohi reklaamides esitada valeteavet ega jätta näiteks põhjendamatult muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus (RekS § 3 lg 4 p 11 ja p 14). Siinjuures tuleb alati arvestada, et igasuguste reklaamväidete tõelevastavuse tõendamise kohustus on vastavalt reklaami avalikustajal, tellijal või teostajal.

Reklaam ei tohi väita ega jätta muljet, et kaubal või teenusel on eriomadused, kui sellised omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele (RekS § 3 lg 4 p 16). Eriomadusi sisaldavate väidete/fraaside kasutamisel reklaamides  püütakse tarbijale müüa tooteid kui eriomadustega tooteid, kuigi just niisuguse kvaliteediga tooteid ongi tarbijal märgitud nimetuste korral õigus saada. 

Reklaam ei tohi viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (RekS § 3 lg 4 p 17). Nimetatud punktiga on silmas peetud tarbija adekvaatset teavitamist kauba või teenuse kindlatest omadustest. Keeld puudutab näiteks toidukaupade ja erinevate tervisetoodete/toidulisandite reklaami, mida tarbija kaitsmise huvides ei tohi siduda haiguse või talitushäire ennetamisega, tõkestamisega, leevendamisega ega ravimisega.

Meditsiiniliste näidustuste kasutamine on lubatud üldjuhul üksnes ravimite puhul.

Seega ei ole aktsepteeritavad näiteks järgmise sisuga reklaamid:

  • "Teoseerum, mis kaotab armid, akne, rosaatsea", kuivõrd teoseerumi puhul pole tegemist ravimiga ravimiseaduse tähenduses vaid tavatootega.
  • "Toidulisand Promed aitab ennetada vähki, diabeeti ja kõrget vererõhku", kuivõrd tegemist pole ravimiga ravimiseaduse tähenduses vaid toidulisandiga.

01.06.2018 jõustusid reklaamiseaduses muudatused alkoholi reklaami nõuetele, mille peamine eesmärk on  vähendada alkoholireklaamide atraktiivsust ning reklaamide võimet kujundada sotsiaalseid norme ja mõjutada alaealisi, kinnistada arusaamist, et alkoholitarbimine on möödapääsmatu ja seostada alkoholitarbimist erinevate olukordade ja tegevustega, tekitada alkoholitarbimise suhtes positiivseid ootusi ja jätta muljet, et negatiivsed tagajärjed puuduvad.

Alkoholi  reklaami regulatsioon on sätestatud reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-s 28.

Alkoholi reklaam võib sisaldada üksnes toote nime, liiki, tootja nime, kaubamärki, päritolumaad, geograafilist piirkonda, etanoolisisaldust mahuprotsentides, müügipakendi kujutist, omadusi (värvus, aroom, maitse), serveeringut. Nimetatud loetelu on ammendav. Muud elemendid, mis loetelus ei esine, alkoholi reklaamis sisalduda ei tohi. Alkoholi reklaamis lubatud elemente peab käsitama koosmõjus RekS § 28 lõikega 3.

Alkoholi reklaamis sisalduv teave peab olema esitatud tootekeskselt ja neutraalselt. Lisaks on määratud nõuded alkoholi reklaami helilisele ja visuaalselt kujundusele: alkoholi reklaam ei tohi sisaldada elusolendit, tema pilti ega kujutist mis tahes viisil, välja arvatud isiku häält; sisaldada eluta asja animeeritud kujutist; kujutada alkoholi serveerimist; seostada alkoholi tähtpäeva, sündmuse, tegevuse või aastaajaga; kutsuda üles alkoholi ostma või tarbima; jätta muul moel muljet, et alkohol on loomulik osa elust ja alkoholil on positiivne mõju; seostada alkoholi sõidukijuhtumisega; rõhutada suurt etanoolisisaldust kui alkoholi positiivset omadust; matkida üldtuntud isiku või tegelase, samuti peamiselt lastele suunatud filmi, televisiooni-, muusika- ja meelelahutussaate või ürituse kaudu tuntud isiku või tegelase häält.

Alkoholi reklaami sisu võib olla vaid informatiivne. Alkoholi reklaamis ei ole lubatud lugude jutustamine ning alkoholi atraktiivseks muutmine. Alkoholi reklaamis sisalduv teave peab olema vaba igasugusest positiivsest kuvandist.

Alkoholi reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.”

Hoiatava teksti esitamiseks valitakse selline kirja tüüp, suurus ja värvus, mis muudab selle tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks ning muust teabest selgelt eristatavaks. Trükireklaamis esitatakse tervisehoiatus valgel taustal musta värvi tekstina ning hoiatuse pindala koos taustaga peab moodustama vähemalt 20 protsenti reklaami kogupinnast. 

Määratud on loetelu kohtadest, kus alkoholi reklaam on keelatud: koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noortekeskuse, noorteühingu, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, välja arvatud õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, millal seal toimub üritus täisealistele; sportimiseks ettenähtud ehitises, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; tervishoiu- ja hoolekandeasutuse ehitises; Kaitseväe, Kaitseliidu ja politsei ehitises; kinnipidamisasutuse ehitises; kino, muuseumi ja etendusasutuse ehitises, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; trükises, mis on suunatud peamiselt lastele, ja trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet; peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel; peamiselt lastele vaba aja veetmiseks ettenähtud kohas; tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 22.00-ni; jaekaubanduses müügiks pakutaval või teeninduses laenutataval videokassetil, DVD-l, laserplaadil või mõnel muul andmekandjal ja selle pakendil; ajalehe ja ajakirja ning nende lisaväljaannete esi- ja tagaküljel; välireklaamina; sotsiaalmeedia võrgustikes, välja arvatud alkoholi käitleja veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol.

Välireklaami keeld hõlmab ka tänavalt nähtavaid reklaame kaupluste jm. hoonete akendelt. Samuti on välireklaamina käsitatav kaubanduskeskuse koridoris nähtav reklaam.

Alkoholi käitleja enda sotsiaalmeedia veebilehel on lubatud avalikustada RekS § 28 nõutele vastavat alkoholi reklaami.

Keelatud reklaamina käsitatakse: alkoholiga seotud eseme või trükise jagamist lastele; kauba või teenuse müügiks pakkumisel ja müügil alkoholi tasuta või tavapärasest jaemüügihinnast madalama hinnaga saamise võimalust; alkoholi ostmisel kauba või teenuse tasuta või tavapärasest jaemüügihinnast madalama hinnaga saamise võimalust; mis tahes tarbijamängu, loteriid või võistlust, mida juhises, kirjelduses, reklaamis või mujal seostatakse alkohoolse joogiga või alkohoolse joogi kaubamärgiga; alkoholi käitleja poolt sotsiaalmeedias sellise informatsiooni jagamist, mis on loodud tarbijate poolt või sisaldab üleskutset jagamiseks.

Tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste reklaam on keelatud reklaamiseaduse § 17 kohaselt.

Eksitava ja võrdleva reklaami regulatsioon on sätestatud reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-des 4 ja 5. Vastavad sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nr 2006/114/EÜ samasisulistel sätetel (edaspidi eksitava ja võrdleva reklaami direktiiv). Seega tuleb lähtuda muu hulgas Euroopa Kohtu hinnangust eksitava ja võrdleva reklaami regulatsioonidele.

Eksitava reklaami puhul on kõige olulisem teada, et isikuid mistahes viisil eksitav või tõenäoliselt eksitav reklaam on keelatud. Sealjuures tuleb täiendavalt hinnata seda, kas oma eksitavast iseloomust tulenevalt võib vastav reklaam

  1. mõjutada nende isikute majanduskäitumist, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab või
  2. nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti.
Eksitava reklaami regulatsioon on sarnane eksitava kauplemisvõtte regulatsiooniga, mis hõlmab muu hulgas tarbijatele suunatud reklaame.

Võrdleva reklaami mõiste hõlmab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mis tahes võrdleva reklaami vorme: reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav kaup või teenus.

Võrdluse kasutamisele reklaamis on sätestatud mitmeid erinevaid reegleid, kuid kindlasti tuleb muu hulgas järgida seda, et võrdlus põhineks võrreldava kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel ning ei oleks eksitav.

Reklaami tegemiseks sotsiaalmeedia kanalite (Instagram, YouTube, Snapchat jne) kasutamine on kauplejate jaoks tänapäeval tavapärane tegevus. Üha enam teevad kauplejad koostööd mõjuliidritega (inglise keeles influencer), kes loovad sisu ja avalikustavad reklaame oma isiklikel sotsiaalmeedia kontodel.

Mõjuliidrina tuleb teada, et ka sotsiaalmeedias avalikustatavale reklaamile kehtivad kõik reklaamiseadusest tulenevad nõuded ja piirangud. Näiteks tuleb sotsiaalmeedia reklaampostitus selle alguses märgistada selgelt, et reklaami nägija saaks kohe aru, et tegemist on reklaamiga. Reklaami märgistamiseks on asjakohane kasutada teemaviidet #reklaam

Sotsiaalmeedias reklaami avalikustades tuleb teadlik olla, et paljudel tootegruppidel on ranged piirangud. Näiteks on alkoholi reklaam lubatud ainult alkoholikäitlejate (tootja, importija, eksportija, hulgimüüja, jaemüüja ning kaubanduslikul eesmärgil hoidja, ladustaja või edasitoimetaja) sotsiaalmeedia kontodel. See tähendab, et mõjuliidri poolt postitatud alkoholi reklaami puhul on tegemist keelatud reklaamiga. Täielikult on keelatud tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete (nt e-sigaretid ja vesipiibud) reklaamid.

Juhend sotsiaalmeedias reklaami avalikustajale:

Nõuded lastele suunatud reklaamidele on sätestatud reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-s 8 ning osaliselt ka tarbijakaitseseaduses (edaspidi TKS) § 125 lg 4 p 5. RekS § 9 käsitab üldnõudeid lapse kasutamisele reklaamis.

Reklaami avalikustamisel mis tahes kanalis selliselt, et reklaam on suunatud lastele või reklaam on tõlgendatav kui lastele suunatud reklaam, tuleb järgida lastele suunatud reklaamile kehtestatud nõudeid. RekS käsitab lapsena isikut, kes on noorem kui 18 aastat.

Reklaami lastele suunatuks määratlemisel on lisaks sisule vajalik täiendavalt hinnata ka reklaami avalikustamise kohta (näiteks televisioonis lastesaadete vahel või internetis lastele suunatud lehekülgedel) ning arvestada asjaoluga, et lapse kasutamine reklaamis kõnetab paratamatult teisi lapsi.

Praktikas on enim probleeme tekitanud nõue, mille kohaselt on reklaamis keelatud lastele suunatud üleskutse ostma reklaamitud kaupa või teenust või veenma vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema. Hindamine, kas tegemist on lastele suunatud reklaamides keelatud pöördumisega või mitte, on alati juhtumipõhine ning arvestada tuleb kogu reklaami konteksti koosmõjus tekstilise osaga.

Kindlasti tasub vältida üleskutseid tegevustele, mis seonduvad kauba/teenuse ostmisega ja viiteid allahindlustele. Tarbijakampaaniate tekst on mõistlik koostada võimalikult neutraalne ning püüda see suunata pigem lapsevanemale.

Täiendavalt tuleb arvestada, et last võib reklaamis kasutada üksnes tema seadusliku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul ning üksnes juhul kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele ei ole keelatud.

Lisaks soovitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet energiajookide reklaamimisel olla vastutustundlik ning teadlikult vältida igasugust lastele suunatust, sh lapse kasutamist reklaamis, kuna tegemist ei ole kasvueas lastele tarbimiseks sobiliku tootega.

Tehniliselt keeruka, ohtlikke aineid sisaldava ning kasutamisel erioskust nõudva kauba ja teenuse reklaami nõuded on sätestatud reklaamiseaduse (RekS) §-s 7 ja lõhkematerjali ning pürotehnilise toote reklaami nõuded RekS §-s 20.

Lõhkematerjali ja erialateadmistega isikule käitlemiseks lubatud pürotehnilise toote reklaam on keelatud. Erandina võib reklaamida müügikohas, erialasel näitusel, messil ning erialases trükises.

Alates 4. juulist 2017 on muutunud nõuded pürotehnilise reklaami sisule.

Pürotehnilise toote reklaamis tuleb järgida tehniliselt keeruka, ohtlikke aineid sisaldava ning kasutamisel erioskust nõudva kauba ja teenuse reklaami nõudeid ning juhtida tähelepanu vajadusele arvestada pürotehnilise toote kasutamisel avalikus kohas käitumise nõudeid. (Kui tegemist on erialateadmistega isikule käitlemiseks lubatud pürotehnilise toote reklaamiga, siis ei ole vajalik juhtida reklaamis tähelepanu avalikus kohas käitumise nõuetele.)

Pürotehnilise toote reklaam peab: 

  • sisaldama üleskutset lugeda kasutusjuhendit ja vajaduse korral konsulteerida spetsialistiga;
  • juhtima tähelepanu vajadusele arvestada pürotehnilise toote kasutamisel avalikus kohas käitumise nõudeid.

Tehniliselt keeruka, ohtlike ainete kasutamisega seotud või kasutamisel erioskust nõudva teenuse reklaam peab sisaldama teavet teenuse ohtlikkuse kohta. Ohtlikku teenust käsitatakse tarbijakaitseseaduse tähenduses.

Ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud kauba või teenuse reklaam peab sisaldama sellekohast teavet.

Seadus ei näe ette reklaamile lisatava kohustusliku teabe sõnastust. Oluline on jälgida, et kohustuslik teave oleks esitatud selgesti eristatavalt ning loetava kirjasuuruse/jälgitava kõnekiirusega ja täidaks seaduse eesmärki – anda tarbijale edasi oluline informatsioon. Enne pürotehnilise toote kasutamist on vajalik lugeda kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerida spetsialistiga ning järgida toote kasutamisel avalikus kohas käitumise nõudeid. Samuti on tarbijale oluline teada, kui pürotehniline toode on mõeldud üksnes professionaalseks kasutamiseks.

Avalikus kohas käitumise nõuded on sätestatud korrakaitseseaduse §-des 55 ja 56.

Tervishoiuteenuse reklaam on  reklaamiseaduse (edaspidi RekS) § 22 kohaselt keelatud. Tervishoiuteenust ja tervishoiuteenuse osutajat käsitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kunstlikku viljastamist käsitatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse tähenduses. Tervishoiuteenuse reklaamile on sätestatud aga teatavaid erisusi st, et teatud juhtudel ei ole tegemist tervishoiuteenuse reklaamiga.

Tervishoiu teenuse reklaamiks ei loeta:

  • teavet tervishoiuteenuse osutaja nime, tööaja, tegevuskoha, eriala ja tervishoiutöötaja nime, eriala, akadeemilise kraadi ja kontaktandmete kohta ning osutatavate tervishoiuteenuste loetelu;
  • tervishoiuteenuse osutaja poolt oma töö tutvustamist ajakirjanduses;
  • doonorite leidmiseks vajalike abinõude rakendamist.

Finantsteenuse reklaam on sätestatud reklaamiseaduse (RekS) §-s 29. RekS § 29 lg 1 kohaselt on finantsteenus reklaamiseaduse tähenduses Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus või muude isikute poolt osutatud finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

Finantsteenuse reklaami all mõistetakse avalikustatud teavet, mille eesmärgiks on muu hulgas finantsteenuse müügi suurendamine, nõudluse ja tarbimissoovi tekitamine teatud finantsteenuse suhtes ning selle läbi mõjutada kliendi käitumist, tegevusi ja otsuseid (nn müügi edendamise eesmärk).

Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Erinevad üleskutse esitamise variatsioonid on lubatud, kuid peavad sarnaselt RekS § 29 lõikes 2 sätestatud lausele samaaegselt sisaldama üleskutse mõlemat poolt ning kandma endas üleskutse vormi.

Kindlustusvaldkonna reklaam

Kindlustusvaldkonna reklaami all on mõeldud reklaami, kus reklaamitakse kindlustusandja või kindlustusvahendaja poolt klientidele osutatavat teenust või toodet (n-ö kindlustusteenuse pakkumine) tulenevalt kindlustustegevuse seadusest. 

Kindlustusteenuse pakkumise reklaamides peab olema esitatud koheselt märgatav ning selgelt ja arusaadavalt sõnastatud teave reklaami tellija kohta (kas kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler). Kindlustusagendi poolt kindlustusandja kindlustuse pakkumise reklaamimisel peab olema esitatud koheselt märgatav ning selgelt ja arusaadavalt sõnastatud teave, millise kindlustusandja kindlustuse pakkumist kindlustusagent reklaamib.

Investeerimisfondi reklaam

Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta. Lisaks sellele võib esitada fondi keskmise tootluse fondi moodustamisest või asutamisest arvates.

Tarbijakrediidi reklaam

Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, tuleb RekS § 29 lõikes 31 sätestatud informatsioon esitada tüüpilise näite kujul (tüüpnäide).  Tarbijakrediidi reklaamis kasutatud tüüpiline näide peab olema õige ja korrektne. Krediidiandja kohustub regulaarselt hindama tüüpilises näites esitatud andmete õigsust ja korrektsust ning vajadusel vastavaid andmeid ajakohastama.

Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, on lubatud esitada üksnes üleskutset tutuvuda finantsteenuse tingimustega ja vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga, tüüpnäidet, krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid. Tegemist ammendava loeteluga ning igasugused sõnalised lisandid on seega keelatud!

Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, peab olema vastutustundlik ning tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Tarbijakrediidi reklaam ei tohi rõhuda krediidisaamise protsessi kiirusele, mõjutades tarbijat tegema läbimõtlemata krediidiotsust.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on koostöös Finantsinspektsiooniga koostanud ka juhendi "Nõuded finantsteenuse reklaamile":

Hasartmängu reklaam on sätestatud reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-s 292. Hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam (edaspidi hasartmängu reklaam) on  RekS § 292 lg 1 kohaselt keelatud, kui hasartmängukorraldajal puudub hasartmänguseaduse kohaselt nõutav korraldusluba. Mängukohas toimuvate tegevuste reklaamile kohaldatakse hasartmängu reklaami suhtes kehtestatut. Hasartmängu, sealhulgas kaubanduslikku loteriid, mängukohta ja hasartmängukorraldajat käsitatakse hasartmänguseaduse tähenduses.

Hasartmängu reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti „Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”. Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.

Määratud on teatud kohad või sündmused, kus hasartmängu reklaam on lubatud (nt hasartmängukorraldaja veebilehekülg, hasartmängu korraldamise koht, rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal jms). Samas tuleb lubatud kohtades hasartmängu reklaami avalikustamisel lähtuda sellest, et vastav teave ei sisaldaks üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta ega teavet, mis võib jätta mulje, et hasartmängu mängimine on üldistes huvides kasulik või suurendab sotsiaalset edukust.

Määratud on ka kohad, kus teatud reklaamid on keelatud (nt osavusmängu ja loterii reklaam on keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel, peamiselt lastele suunatud tele- ja raadiosaadete eel ja ajal – vt täpsemalt RekS § 292 lg 6-8).

Õnnemängu reklaam on üldjuhul keelatud, kuid seadus sätestab kohad, kus see siiski ka lubatud on (nt õnnemängu korraldamise kohas; rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal; rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones; hotellis, kus asub õnnemängu mängukoht; õnnemängukorraldaja veebilehel; posti, elektronposti või telefoni teel edastatav reklaam, kui see on kliendi poolt tellitud ja edastatud üksnes kliendi enda posti- või elektronposti aadressil või kliendi kasutataval telefoninumbril ja kliendil on võimalus reklaami edastamine igal ajal lõpetada, teatades oma soovist õnnemängukorraldajale). Tegemist on ammendava loeteluga.

Hasartmängu reklaamiks ei loeta teabe avalikustamist kaubandusliku loterii kohta.

Kolmandaks võib väljaspool lubatud kohti avalikustada hasartmängukorraldaja kaubamärki. Samas tuleb sealjuures jälgida, et see vastaks seaduses sätestatud tingimustele: ei väljendaks sõnas ega kujutaks pildis hasartmängu, mängukohta ega võiduvõimalust.

Hasartmängu reklaami täpsemate nõuetega saad tutvuda juhendist “Hasartmängu reklaam”:

Viimati uuendatud 09.04.2021