Sanktsioonid

Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. 

Eesmärk kitsamalt on suunata kolmandaid riike või sanktsioneeritud isikuid järgima rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid, muuta nende taunitud tegevuse jätkamine võimalikult kulukaks ja ebamugavaks või tõkestada sanktsiooni adressaadi vastuvõetamatut tegevust.
 

Rahvusvahelise sanktsioone kehtestatakse riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti võib sanktsioone kehtestada hukka mõistetud tegevusega seoses (nt piiravad meetmed vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele). 2024. aasta seisuga on kehtestatud üle 50 sanktsioonirežiimi, mis sisaldavad sanktsioone nii konkreetsete subjektide  kui ka tegevuste suhtes.

Kõige levinum füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustusi loov sanktsioonitüüp on finantssanktsioon ehk vara külmutamise kohustus ja kättesaadavaks tegemise keeld. Vastava sanktsioonirežiimi subjektid on üldiselt loetletud sanktsiooni kehtestava õigusakti (EL Nõukogu otsus/määrus) lisas. Režiim võib aga sisaldada ka nt konkreetsete majandusvaldkondade vastu suunatud sektoraalseid sanktsioone nagu näiteks ekspordi-, impordi- ning teenuste osutamise piirangud (nt piiravad meetmed seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas). 
 

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lg 3 loetleb pädevad asutused levinumate sanktsioonitüüpide kaupa. Selle sätte lõike 6 kohaselt teostab TTJA järelevalvet arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis-, maksunõustamis-, ärinõustamis-, juhtimiskonsultatsiooni-, suhtekorraldus-, arhitekti-, inseneri-, õigusabi-, turismi-, meedia-, infoühiskonna- ja reklaamiteenuste, turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning infotehnoloogiaalase nõustamisteenustega seotud piirangute ning kehtestatud õigusaktide täitmise üle. 

Suurem osa nimetatud piirangutest tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artiklitest 2f ja 5n. Üldiselt on keelatud osutada teenuseid Venemaa valitsusele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele. Artiklis 5n on loetletud ka teatavate teenuste puhul eksisteerivad erandid. Meediasanktsioonid ja reklaamikeeld kehtivad sama määruse lisas XV loetletud juriidiliste isikute, üksuste või asutustega seotud meediateenustele. 

Turismiteenustega seotud piirangud tulenevad nii eelmainitud artiklist 5n (mis keelab osutada teenuseid, mis on otseselt seotud turismitegevusega Venemaal) kui ka Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 692/2014 artiklist 2d, mis keelab osutada Krimmis või Sevastopolis otseselt turismialase tegevusega seotud teenuseid.

Sanktsioonid ja reklaamikeeld kehtivad meediateenustele, mis on seotud Euroopa Liidu määruse nr 833/2014 XV lisas loetletud juriidiliste isikute, üksuste või asutustega. Reklaamikeelu alusel on keelatud reklaamida tooteid ja teenuseid, mida on tootnud või edastavad sanktsioneeritud isikud. See hõlmab meediakanaleid, sealhulgas telekanaleid, raadiojaamu, veebilehti, sotsiaalmeediaplatvorme ja muid digitaalseid vahendeid. 

Ettevõtjatel on keelatud sanktsioneeritud meediateenuste mis tahes sisu taasedastada, hõlbustada või muul moel aidata kaasa selle edastamisele, mh ka internetiteenuse läbi.
 

Mitmeid meediateenuseid ei tohi Euroopa Liidus levitada seetõttu, et nende tegelik kasusaaja või neid osutav ettevõte on lisatud EL finantssanktsioonide subjektide nimekirja. 

Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 269/2014 artikli 2 kohaselt rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks sama määruse I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 765/2006 artikli 2 kohaselt tuleb külmutada kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all. Samuti ei anta rahalisi vahendeid ega majandusressursse otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

Finantssanktsioonide järelevalve eest vastutab Rahapesu Andmebüroo (RAB), kuid meediaettevõtteid puudutavate finantssanktsioonide osas teevad RAB ja TTJA koostööd. Näiteks informeerib TTJA Eesti sideettevõtjaid ja meediateenuste taasedastajaid RABi tuvastatud seostest meediaettevõtete ja finantssanktsioonide subjektide vahel.

Eestis on EL sanktsioonide tõttu piiranud 320 veebilehe, 75 telekanali ja 94 sotsiaalmeedia kanali või grupi kättesaadavust. Allolevast failist leiad nimekirja telekanalitest, veebilehtedest ja sostsiaalmeediasisust, mille kättesaadavaks tegemine Eestis pole Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu lubatud. 

Keelatud on osutada teenuseid, mis on otseselt seotud turismitegevusega Venemaal. See tähendab, et keelatud on vastavad reisibüroode ja reisikorraldajate teenused, sealhulgas:

• reisibüroode ja reisikorraldajate poolt reisijate reisideks osutatavad teenused ja samalaadsed teenused;
• reisiteabe-, -nõustamis- ja -planeerimisteenused;
• reiside, majutuse, reisijate- ja pagasiveo korraldamisega seotud teenused; piletite väljastamise teenused.

Samuti on keelatud giiditeenused ning eelnevalt mainitud teenustega seotud reklaamiteenused.

Väljend „otseselt seotud turismitegevusega teenused“ tähendab teenuseid, mille eesmärk või lõpptulemus on Venemaa turismisektori toetamine, edendamine või võimaldamine. See hõlmab kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa Venemaa territooriumil toimuvate turismireiside korraldamisele, läbiviimisele või reklaamimisele, isegi kui teenuse osutaja ise ei asu Venemaal.

Näited olukordadest, mida tuleks käsitleda sanktsiooni rikkumisena:

• Eesti reisibüroo koostab ja müüb turismipakette Venemaale (nt „Moskva kultuurireis“);
• reisikorraldaja broneerib klientidele hotelli Peterburis või mis tahes teises Venemaa linnas;
• reisibüroo pakub Venemaale suunatud lennu- ja rongipiletite müüki või edasimüüki;
• giid viib läbi ekskursioone Venemaal;
• reisibüroo reklaamib Venemaale suunatud reisipakette või giiditeenuseid (nt veebireklaamid, sotsiaalmeedia kampaaniad jne).

Venemaal turismitegevusega seotud teenuste osutamise keeldu ei kohaldata enne 24. oktoobrit 2025 sõlmitud lepingute või sellise lepingu täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 1. jaanuarini 2026. See tähendab, et alates 24. oktoobrist 2025 uusi lepinguid sõlmida ei tohi.

See sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks füüsiline isik tegeleb sellise abistamisega majandustegevusena, ehk osutab teenuseid või vahendab reise ilma ettevõtet registreerimata, kuid sisuliselt teenuse pakkumise eesmärgil, siis tuleb seda käsitada sanktsioonide rikkumisena, isegi kui ta ei ole loonud eraldi ärikeha.

Kui aga füüsiline isik aitab oma lähedasi kaasreisijaid turismireisi korraldamisel, siis see ei kuulu sanktsioonide rikkumise alla. Näiteks, kui perekond otsustab minna puhkusele Venemaale ning isa ostab oma pereliikmetele rongipiletid ja broneerib hotelli Venemaal, ei ole tegemist sanktsioonide rikkumisega.

Juhime tähelepanu, et soovitame tungivalt vältida reisimist Venemaale. Reisihoiatustega saab end kursis hoida Reisi Targalt veebilehel.

Keelatud on osutada teenuseid, mis on otseselt seotud turismitegevusega Venemaal. Kui reisi eesmärgiks ei ole turism, vaid näiteks ärikontaktide vahetamine, siis selleks reisiks piletite broneerimine keelatud ei ole. Kohustus veenduda, et tegemist on äri-, mitte turismireisiga, lasub isikul, kes reisiteenuste broneerimist pakub.

Juhime tähelepanu, et soovitame tungivalt vältida reisimist Venemaale. Reisihoiatustega saab end kursis hoida Reisi Targalt veebilehel.

TTJA vastab teenusesanktsioonide kohta esitatud küsimustele ja päringutele, suhtleb nende teemal teiste riigiasutustega, teiste EL liikmesriikidega ja EL komisjoniga. Lisaks teostab TTJA järelevalvet järgmistes valdkondades kehtestatud sanktsioonide täitmise üle:  arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis-, maksunõustamis-, ärinõustamis-, juhtimiskonsultatsiooni-, suhtekorraldus-, arhitekti-, inseneri-, õigusabi-, turismi-, meedia-, infoühiskonna- ja reklaamiteenus, turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenus, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenus, infotehnoloogialane nõustamisteenus.

Euroopa Liidu Nõukogu määruste (EL) nr 833/2014 ja nr 269/2014 kohta korduma kippuvate küsimuste vastused on ingliskeelsena leitavad siit.

• Välisministeeriumi veebilehelt. Eestis erinevates valdkondades sanktsioonide üle järelevalvet teostavate asutuste kohta on teave leitav siit.  
• Siseministeeriumi veebilehelt.
• Rahapesu Andmebüroo veebilehelt.
• Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
• Ingliskeelselt sanktsioonide kaardilt.