Avalik raudteeohutustase
Avaliku raudteeohutustaseme näitaja numbriliseks väärtuseks on hukkunute ja vigastatute arv ühe miljoni rongkilomeetri kohta. Hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas erinev osakaal. Avaliku raudteeohutuse baastase on languses ning oleme võtnud eesmärgiks jõuda baastasemeni 0,2. Baastaseme languse eesmärgiks on karmistada nõuded ja seeläbi rohkem panustada ohutuse tõstmisesse.
Raudteeliikluse ohutustase
Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavad juhtumeid (nt rongi keelavast foorinäidust möödasõit), tehnilisi juhtumeid (nt rööpamurrud) ning kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes ning veeremi kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga. Nendel kolmel juhtumite grupil on ohutusnäitajas erinev osakaal. Raudteeliikluse ohutustaseme baastase on seotud läbitud rongkilomeetrite arvuga.
Veeremi tehniline ohutustase
Alates 2018. aastast arvestatakse ka veeremi ohutustaseme näitajat, mis on seotud juhtumitega nagu näiteks raudteeveeremiosade teele kukkumine, raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus, veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti, veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis, tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist, kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneselik lahtihaakimine, Hotboxi tuvastatud ja kinnitatud veeremi tehnilised kõrvalekalded rongis (punane). Veeremi tehnilise ohutuse baastasemeks on seatud 1.97.
Viimati uuendatud 21.01.2026
