Eesti numeratsiooniplaan sätestab sideteenuse või selle vahendusel muu teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra kohta, samuti prefiksid kasutajagruppide siseste teenuste jaoks.
Kasutusel olevate numbrite päringu saab teha numbribroneerimise andmekogus.
Avaliku telekommunikatsiooni jaoks kasutatava numbristruktuuri ja funktsionaalsuse määrab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) soovitus E.164.
Numeratsiooni kasutamist reguleerivad järgmised õigusaktid:
Numbriluba
Numbriluba on vaja taotleda, kui soovite sideteenuse või sideteenuse abil muu teenuse osutamiseks kasutada Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud numbreid (telefoninumbreid, mobiiltelefoninumbreid, M2M-mobiiltelefoninumbreid, 800-teenusnumbreid, 900-teenusnumbreid, e-faksinumbreid, personaalnumbreid), lühinumbreid ja tunnuskoode.
Lühinumber on 3-, 4- või 5-kohaline number, mida kasutatakse sideteenuse või muu teenuse osutamiseks ning mis võimaldab kasutajale numbri lihtsustatud valimise.
Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel. Erinevad liigid on ISPC, NSPC, IIN, MNC ja operaatorkood.
Prefiks on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab sideteenuse osutajal korraldada sidevõrgu või selle osade tööd. Prefiksite kasutamiseks ei ole numbriluba vaja taotleda.
Numbriluba annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks:
- numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbreid ja korraldada nende kasutamist;
- numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada selle kasutamist.
Numbrite kasutamiseks väljastatud numbriluba on kogusepõhine ehk numbrite arvu põhine ning lühinumbri ja tunnuskoodi kasutamiseks antud numbriluba on üksiknumbripõhine.
Numbrilube väljastatakse füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtjatele, asutustele või organisatsioonidele. Eraisikutele numbrilube ei väljastata.
NB! Numbriloa taotlemisel telefoni- ja mobiiltelefoninumbrite ning tunnuskoodide kasutamiseks peab taotleja olema registreerunud sideettevõtjaks, st taotleja on esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis Tarvik majandustegevusteate sideteenuse osutamise kohta. Soovides kasutada vaid lühinumbrit või 900-teenusnumbrit, ei pea Tarvikus teadet esitama.
Numbriloa taotlemine
- Numbriloa saamiseks tuleb esitada taotlus ning tasuda ettenähtud riigilõiv. Taotlust hakatakse menetlema pärast riigilõivu laekumist.
- Sideettevõtjatel, kes taotlevad esmakordselt kogusepõhist numbriluba, on kohustus esitada koos taotlusega kirjeldus, kuidas tagatakse kõne valimine või juurdepääs broneeritud numbrile või osutatavale sideteenusele või selle vahendusel osutatavale muule teenusele.
- Kui numbriloa taotluse esitab isik, kes ei ole antud ettevõtte/asutuse/organisatsiooni juhatuse liige, siis on vaja juhatuse liikme volitust taotluse esitamiseks ning juurdepääsu omamiseks numbrite broneerimise andmekogule numbrite broneerimiseks, vabastamiseks ja numbriliikuvuse toimingute teostamiseks.
Taotluse saab esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis JVIS (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või eID kaudu).
Juhul, kui esindajal puudub volitus, siis saab juhatuse liige selle hõlpsasti samas süsteemis anda logides sisse, valides rolliks ettevõtja ning klikates Isik – Volitused (paremal üleval nurgas + Lisa). Juhend
Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik või teil on küsimusi, võtke palun ühendust e-kirja teel [email protected].
Numbriloa väljastamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab numbriloa 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates juhul, kui riigilõiv on tasutud. Kui taotluses on info puudulik, võetakse taotlejaga 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist e-kirja või telefoni teel ühendust. Pärast puuduste kõrvaldamist väljastatakse numbriluba 10 tööpäeva jooksul. Taotlejat teavitatakse numbriloa väljastamisest e-posti teel.
Numbriluba on elektrooniline dokument, mis väljastatakse üheks aastaks.
Kogusepõhise numbriloa väljastamisel avatakse numbriloa omanikule juurdepääs Numbri Broneerimise Andmekogule konkreetsete numbrite broneerimiseks. Numbri broneerimine on üksiknumbri äramärkimine andmekogus, mis võimaldab numbriloa omanikul broneeritud numbrit kasutada.
Pärast lühinumbri loa saamist või kogusepõhiste numbrite broneerimist tuleb numbriloa omanikul sõlmida leping sideoperaatoriga.
Numbriloa kehtivuse lõppemisel lasub numbriloa omanikul kohustus koheselt lõpetada ka teenuse osutamine ja katkestada leping sideoperaatoriga.
Numbriloa muutmine ja pikendamine
Numbriloa kehtivuse pikendamiseks tuleb loa omanikul hiljemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivustähtaja lõppu esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile loa pikendamise taotlus ning tasuda riigilõiv.
Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa kehtivuse pikendamisel jäävad kehtima kõik numbriloa tingimused.
Numbriloa muutmise all mõistetakse loaga kasutada antud numbrite arvu (koguse) muutmist. Numbrite arvu suurendada saab igal ajal, numbrite arvu vähendada saab üks kord aastas koos loa pikendamisega.
Numbriloa muutmiseks tuleb loa omanikul esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile loa muutmise taotlus ning tasuda lisatavate numbrite eest proportsionaalne riigilõiv nende täiskuude eest, mis jäävad numbriloa lõppemiseni. Numbriloa muutmisel ei muutu loa kehtivustähtaeg.
Nii pikendamise kui muutmise taotluse saab esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis JVIS
Eritariifset sisuteenust võib osutada lühinumbrite või 900-seeria teenusnumbrite vahendusel.
Eritariifse teenusnumbri kasutamiseks tuleb pärast numbriloa väljastamist sõlmida teenuslepingud sideoperatoritega, kelle sidevõrkudest soovitakse tagada oma teenusnumbri valitavus. Teenuslepingus fikseeritakse eritariif (kõne maksumus või minutihind), arveldamise kord jm teenuse osutamise tingimused.
Eritariifsed teenusnumbrid on riigisiseseks kasutamiseks, välisriikidest helistada ei ole võimalik. Eestis viibiv välisriigi sideoperaatori klient saab helistada Eesti teenusnumbritele, mis on fikseeritud operaatorite vahelistes rändluslepingutes, kui tema koduoperaator helistamist võimaldab ning vastavalt koduoperaatori poolt kehtestatud hinnakirjale.
Numbriloa omanik, kes kasutab lühinumbrit või 900-seeria teenusnumbrit eritariifiga tasustatava sisuteenuse osutamiseks, peab korraldama vahetult enne sisuteenuse osutamist helistajale 10 sekundi jooksul sisuteenuse hinna automatiseeritud teavitamise. Teavituse ajal ei ole lubatud sisuteenuse hinda rakendada.
Hinnateavituse nõuet ei pea rakendama reaalajas meedia vahendusel läbiviidava hääletuse, võistluse, tarbijamängu või annetuse kogumise korral, mille hind on helistajale vahetult teatavaks tehtud koos teenusnumbriga sama meedia vahendusel.
Ettevõtja, kes lühinumbri või teenusnumbri vahendusel võtab vastu oma klientide lepinguga seotud teateid, tahteavaldusi või muid lepingu täitmisega seotud pöördumisi, ei või vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 28¹ lõikele 3 nõuda tarbijalt kõne eest täiendavat tasu. Sellest kõrvalekalduvad kokkulepped on vastavalt VÕS § 28¹ lõikele 4 tühised. Ettevõtjal tuleb oma teenuse korraldamisel koostöös sideettevõttega tagada lepingulises küsimuses helistanud tarbijale kõne põhitariifiga või tasuta. Põhitariifina tuleb käsitleda tavalisele laua- või mobiiltelefonile helistamise tasu.
Lühinumbrile ja 900-seeria teenusnumbrile helistamise eest makstav sideettevõtja tasu ei või olla suurem helistaja paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Ehk lõppkasutajale kehtib vaid teenuse osutaja kõne- või minutitasu eritariif, millest lõppkasutajat teavitatakse eritariifse teenuskõne alguses.
Sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse number on numeratsioonialas 116 paiknev kuuekohaline üleeuroopaliselt harmoniseeritud lühinumber (HESC), mis kuulub Euroopa Ühenduste Komisjoni otsuse 2007/116/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2007) 249 all) lisas sisalduvate konkreetsete numbrite loetellu ja mida võib kasutada kindlaks määratud sotsiaalse väärtusega teenuse osutamiseks.
Numbriloa taotlemiseks numeratsioonialas 116 paiknevale lühinumbrile tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada numbriloa taotlus ja taotluse lisa. Üleeuroopaliselt harmoniseeritud lühinumbrid on riigilõivust vabastatud.
Taotluse lisa blankett:
Numbri broneerimise andmekogu (NBA) on andmekogu, mille kaudu toimub numeratsiooniplaani haldamine, numbrite broneerimine, kasutajate õiguste haldamine ja numbriliikuvuse toimingud.
Juurdepääs andmekogule on ainult numbriloa omanikel. Numbri broneerimise andmekogu kasutusõigus antakse numbriloa taotlusele märgitud NBA kontaktisiku(te)le pärast numbriloa väljastamist. NBA kasutajate hilisemaks lisamiseks või eemaldamiseks esitab numbriloa omaniku esindaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava volikirja.
Seotud viited
Viimati uuendatud 13.03.2026
