Elektripaigaldised

Elektripaigaldis on ehitisse kohtkindlalt paigaldatud kaitseaparatuuri, juhtmete, lülitite, pistikupesade, valgustite jne kogum. Elektripaigaldise kasutamisel ja seal elektritöö tegemisel tuleb tagada ohutus.

Elektripaigaldise võib kasutusele võtta, kui:

  • paigaldis vastab nõuetele ja on tehniliselt korras;

  • paigaldis on varustatud kasutamiseks vajalike töökindlate ja -korras juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega;

  • ettenähtud juhul on tehtud audit, mille tulemuste põhjal on seade tehniliselt korras ja ohutu.

Elektripaigaldise nõuetele vastavuse eest vastutavad nii elektripaigaldise omanik kui ka valdaja.

Elektripaigaldise kasutamisel tuleb tagada, et:

  • paigaldise nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused;

  • paigaldisega kokku puutuvatele isikutele peab olema teatavaks ja kättesaadavaks tehtud asjakohane teave;

  • paigaldise kasutamine peatatakse, kui ilmneb vahetu oht;

  • paigaldise kasutamise ja korrashoiu (käidu) nõudeid täidetakse;

  • ettenähtud juhtudel on määratud paigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik ehk kasutamise järelevaataja;

  • ettenähtud juhul on tehtud audit.

Elektripaigaldised liigitakse tulenevalt nende tehnilistest parameetritest ja ohtudest kolme liiki:

  • Esimese liigi alla kuuluvad kõrgendatud ohutasemega paigaldised, näiteks plahvatusohutsoonis või seda sisaldavad elektripaigaldised (nt tanklad), suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlik objekt ning haiglad ja meditsiiniruumid, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis.

  • Teise liigi alla kuuluvad üle 35 amprise peakaitsmega madalpinge-elektripaigaldised (äri- ja büroohooned, tööstushooned jne), majutushoonete elektripaigaldised, enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepingeelektripaigaldised (nt alajaamad).

  • Kolmandasse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.

Elektripaigaldise käit on tegevus elektripaigaldisenõutavas seisukorras hoidmiseks. See hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid.

Elektripaigaldise käidu- ja elektritööd tuleb teha hea tava kohaselt, vastavad nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 50110-1.

Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protseduurid ja toimingud. Käidukava peab olema kirjalik.

Elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks tuleb vastutaval isikul (omanikul või valdajal) määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav kasutamise järelevaataja (käidukorraldaja), kui elektripaigaldis on:

  • plahvatusohu tsoonis või seda sisaldavas ehitises;
  • suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul käitisel;
  • haiglas või muus ravihoones, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis;
  • raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis;
  • madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri;
  • kõrgepingepaigaldis peakaitsme nimivoolust olenemata.

Kasutamise järelevaatajana tegutseva isiku kompetentsus peab olema tõendatud. Isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus või pädevustunnistus.

Elektri- ja käidutööde juhtimiseks, projekteerimiseks ja auditi tegemiseks peab isiku kompetentsus olema tõendatud. Isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on tehtavatele elektritöödele ja elektripaigaldise tehnilistele näitajatele vastav kutsetunnistus või pädevustunnistus.

Elektripaigaldise projekteerimise ja auditi tegemise kompetentsus on tõendatud alates elektriala kutsetasemest 6 või vastava ulatusega pädevustunnistusega.

Kutse

Kutsetunnistusi väljastavad Kutsekoja poolt selleks volitatud kutseandjad. Kutseomistamisel hindab kutseandja isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis vastava kutseala osas. 

Elektrialaste kutsetunnistuste puhul tuleb arvestada sellele märgitud kutsetaset (tasemed 4-8) koos spetsialiseerumisega (sisetööd, jaotusvõrk, elektriautomaatika, elektrivõrgud ja süsteemid, tarbija elektripaigaldised jne) ja valitud tööosi (projekteerimine, ehitamine, käit, järelevalve jne).

Täpsemat teavet kutsete kohta saab Kutsekoja kodulehelt www.kutsekoda.ee

Pädevus ja pädevusklassid

Pädevustunnistusi väljastavad personali sertifitseerimise asutused. Pädevustunnistuse saamiseks tuleb sooritada kirjalik eksam. Eksamiküsimustik koostatakse õigusaktide ja vastavaid seadmeid puudutavate dokumentide ja kirjanduse alusel.

Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistusteks.

A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises.

B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises.B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse:

  • juhtida elektripaigaldise ehitustöid madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 63 A, välja arvatud projekteerimise ja tehnilise kontrolli töid;
  • olla käidukorraldaja madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 250 A.

C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise, remonditöid.

Projekteerimise ja auditi tegemise õigus kaasneb pädevusklassiga vaid siis, kui isikul on elektrialane kõrgharidus. Erandina võib personali sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires projekteerimistööde ja tehnilise kontrolli tegemise õigust, kui isik tõestab veenvalt oma projekteerimistöö või auditi tegemise oskust ja sellealast varasemat kogemust.

Pädevustunnistused kehtivuse aeg on viis aastat. Arvestada tuleb, et enne 01.07.2015 väljastatud pädevustunnistused kehtivad neil märgitud ajani.

Pädevustunnistuse pikendamiseks (resertifitseerimiseks) tuleb sooritada lühendatud pädevuseksam. Lisaks tuleb läbida täienduskoolitusi. Nõutav täienduskoolituse tundide arv on 24 akadeemilist tundi. Arvesse lähevad vaid resertifitseerimise perioodi viimasel kolmel aastal läbitud täienduskoolitused.

Välisriigis omandatud kompetentsus

Kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemel kompetentsuse välisriigis, siis kohaldatakse selle tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Sellisel juhul tuleb esitada isikul oma välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlus TTJA-le.

Majandustegevusena elektritöid tegeval ettevõtjal tuleb esitada majandustegevusteade. Majandustegevusteate saab esitada otse elektrooniliselt majandustegevuse registrile aadressil: https://mtr.mkm.ee. Kui ettevõtjal ei ole elektrooniliselt võimalik teadet esitada, siis esitatakse see TJA-le.  Ettevõtjal peab olema tõendatud kompetentsusega juhtiv isik.

Elektritöö tegija peab pärast elektritöö tegemist mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning dokumentatsiooni alusel veenduma, et elektripaigaldis ja seal tehtud elektritöö vastab nõuetele. Töö tuleb dokumenteerida.

Käidu- ja elektritööd teeb isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohuteadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöid juhtiv isik või elektripaigaldise kasutamise järelevaataja või nende poolt selleks volitatud pädev asutus või isik. Elektriohuteadlikkuse kontrollimine tuleb dokumenteerida.

Ajutiselt võib Eestis elektritööd majandustegevusena teha ka mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis elektritööd õiguspäraselt tegev ettevõtja. Sellisel juhul peab ettevõtja Eestis elektritööd tehes järgima elektritööle kehtestatud ohutusnõudeid, kuid majandustegevuse teate esitamise kohustust tal ei ole.

Tavaisikule lubatud elektritöö:

  • tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
  • tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
  • toitevõrgust lahutatud kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid;
  • kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt kasutaja poolt vahetamiseks mõeldud tarvikute vahetamine lubatud nimiandmetega tarvikutega, milleks on näiteks valgusallikad, süüturid ja kaitsmed;
  • igale isikule kasutamiseks lubatud automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine ning rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine sisse- ja väljalülitamise kaudu;
  • pinge kontrollimine indikaatoriga kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes;
  • kaitsejuhita valgusti valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
  • kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras;
  • elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

Auditi käigus hindab auditi tegija visuaalselt elektripaigaldise olukorda, tutvub paigaldise kohta oleva dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, teeb vajadusel paigaldises täiendavaid kontrollmõõtmisi. Selle kõige alusel teeb auditi tegija otsuse, kas paigaldis vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu.

Elektripaigaldistes võivad auditit teha vaid selleks akrediteeritud inspekteerimise asutused.

Audit jaguneb kasutuselevõtule eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks auditiks.

Kasutuselevõtule eelnev audit tehakse enne elektripaigaldise kasutuselevõttu st pärast uue elektripaigaldise valmimist või vana ümberehitamist. Enne auditit ei tohi elektripaigaldist kasutusele võtta.

Kasutuselevõtule eelnevat audit ei pea tegema:

  • kolmanda liigi madalpingelise ajutise elektripaigaldise puhul 
  • kasutuses olevas nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit.

Sellisel juhul tuleb elektripaigaldise ehitajal kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust.

Erakorraline audit tehakse vastavalt vajadusele ja selle ulatuse ning kontrollimisel aluseks võetavad normdokumendid määrab tellija.

Korralist auditit tehakse kasutuses olevates elektripaigaldistes perioodiliselt sõltuvalt elektripaigaldise liigist ja vanusest.

Korraline audit on kohustuslik kõikides elektripaigaldistes välja arvatud eramajad, korterid, suvilad ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, kui neid ei kasutata majanduslikul otstarbel.

Korraline audit on perioodiline st. kontrolli tuleb teatava aja tagant uuesti teha:

  • esimese liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul;
  • teise liigi elektripaigaldises kord kümne aasta jooksul;
  • kolmanda liigi elektripaigaldistes kord viieteistkümne aasta jooksul.

Elektripaigaldisele, mis on ehitatud või ümberehitatud enne 2000. aastat, tuleb korraline audit teha järgmise perioodilisusega:

  • esimese liigi elektripaigaldises kord kolme aasta jooksul;
  • teise liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul;
  • kolmanda liigi elektripaigaldises kord kümne aasta jooksul.

Erisusena võib elektrituruseaduse alusel tegutsev võrguettevõtja ja loakohutusega tootja, kui on tagatud elektripaigaldise pidev hooldus ja korrashoid ning nõuetekohane käit, teha elektripaigaldises korralist auditit kord 15 aasta jooksul.

Mõõtmised

Auditil kasutatavaid mõõtmisi võib teha akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt erialaselt pädevaks hinnatud labor. Akrediteerimine toimub vastavalt standardile EVS-EN-ISO 17025. Akrediteerimist ja tunnustamist teeb Eesti Akrediteerimiskeskus. Akrediteeritud ja erialaselt pädevad mõõtelaborid on toodud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse koduleheküljel www.eak.ee

Elektripaigaldis ei tohi ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral põhjustada lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning olema ise häirekindel. Elektromagnetilise ühilduvuse nõuded tulenevad direktiivist EMCD 2014/30/EL. Elektripaigaldis tuleb ehitada hea inseneritava kohaselt ja võttes arvesse teavet selle koostisosade eesmärgipärase kasutamise kohta. See hea inseneritava dokumenteeritakse ja dokumentatsiooni tuleb hoida kättesaadavana kogu elektripaigaldise eluea vältel. Eeldatakse, et elektriseade ja -paigaldis vastab elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele, kui see vastab harmoneeritud standardites sätestatud asjakohastele elektromagnetilist ühilduvust käsitlevatele nõuetele.

Kui elektripaigaldisse on paigaldatud või on kavas paigaldada seadmeid, mis võivad tõenäoliselt põhjustada elektromagnetilisi häireid, siis on vajalik elektromagnetilise ühilduvuse lisahindamine. Sellist lisahindamist võivad teha elektromagnetilise ühilduvuse alast akrediteeringut omavad asutused. Näiteks võib elektromagnetiline ühilduvuse lisahindamine olla vajalik, kui tegu on:

  • telekommunikatsiooni ja –sidepaigaldistega;
  • elektritranspordi (autod, tõstukid, jne.) laadimisjaamadega;
  • sagedusjuhitavaid tööstuslikke elektriajameid sisaldavate paigaldistega (kraanad, liftid, eskalaatorid, konveierid, pumbad jne),
  • elektrienergiatootmispaigaldised (sisaldavad invertereid),

ja kui sellise paigaldise elektripaigaldise projektis või muus dokumentatsioonis ei ole käsitletud elektromagnetiliste häiringute piiramise meetmeid.

Sõltuvalt paigaldise iseloomust ja kasutatavatest seadmetest võivad häiringute piiramise meetmed olla erinevad, kuid peamised neist on:

  • varjestatud juhtmete kasutamine, 
  • täiendavad maandamise ja potentsiaaliühtlustuse meetmed;
  • juhtmete paigutamine, nt juhtmete paigaldamine üksteisele võimalikult lähedale, juhtmete ristlõike suurendamine;
  • filtrite kasutamine.

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Ehitise kaitsevööndis on keelatud:

  • ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;
  • ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
  • takistada ehitisele juurdepääsu;
  • takistada ehitise hooldamist;
  • takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus

Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:

  • kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;
  • 1 kuni 34 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
  • 1 kuni 34 kV pingega liinide korral 10 meetrit;
  • 35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit;
  • 220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.

Õhuliini mastitõmmitsa või -toe puhul (ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit) on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal.

Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
 

Viimati uuendatud 03.02.2021