Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teenuste järelevalve büroo juristi Mic Merila sõnul on muudatuste eesmärk anda tarbijale selgemat ja usaldusväärsemat infot toodete tegelike keskkonnaeeliste kohta.
„Üldsõnalisi väiteid nagu „roheline“ või „keskkonnasõbralik“ ei saa enam kasutada lihtsalt turundusvõttena. Sellise väite kasutamiseks peab olema nõuetele vastav ja tõendatav alus. Tarbijale peab olema selge, milles toote keskkonnaeelis tegelikult seisneb. Uued reeglid aitavad vähendada olukordi, kus üldine sõnastus, märgis või pakend jätab tootest keskkonnasõbralikuma mulje, kui selleks tegelikult alust on,“ ütles Merila.
Üldist keskkonnaväidet ei tohi kasutada, kui kaupleja ei suuda tõendada selle seisukohast olulist tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet. Samuti ei tohi jätta muljet, et keskkonnaeelis puudutab tervet toodet või ettevõtte kogu tegevust, kui tegelikult puudutab see vaid üht osa. Näiteks ei saa toodet tervikuna esitleda ringlussevõetud materjalist valmistatuna, kui ringlussevõetud materjalist on üksnes pakend.
Rangemad nõuded hakkavad kehtima ka kestlikkusmärgistele. Tarbijal tasub keskkonnamärgiste puhul vaadata, kes on märgise välja andnud ja millel see põhineb. Uute nõuete kohaselt võib kestlikkusmärgis põhineda nõuetele vastaval sertifitseerimisskeemil või olla kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt.
Üks näide sellisest ametlikust märgisest on Euroopa Liidu ökomärgis (EU Ecolabel), mille puhul hinnatakse toodete ja teenuste vastavust kindlatele keskkonnakriteeriumidele. Eestis on ELi ökomärgise pädev asutus Keskkonnaagentuur. Rohkem infot ELi ökomärgise, selle kriteeriumide ja märgise taotlemise kohta leiab Keskkonnaagentuuri ELi ökomärgise veebilehelt. Lisaks ELi ökomärgisele kasutatakse turul ka teisi nõuetele vastavatel sertifitseerimisskeemidel põhinevaid keskkonna- ja kestlikkusmärgiseid.
Uued reeglid ei puuduta üksnes keskkonnaväiteid. Keelatud on ka mitmed toodete vastupidavuse ja parandatavusega seotud eksitavad kauplemisvõtted. Näiteks ei tohi esitada alusetuid väiteid kauba vastupidavuse kohta ega väita, et kaup on parandatav, kui see tegelikult nii ei ole. Uued reeglid puudutavad ka tarkvarauuendustega seotud eksitamist ning olukordi, kus tarbijat suunatakse kulutarvikuid välja vahetama varem, kui see tehnilistel põhjustel vajalik oleks. Näiteks ei tohi jätta tarbijale ütlemata, kui tarkvarauuendus halvendab seadme tööd, ega esitada uuendust hädavajalikuna, kui see tegelikult ainult lisab uusi funktsioone.
Täpsem info:
- Tarbijakaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/et/akt/103072026029?leiaKehtiv
- TTJA keskkonnaväidete sisuleht Keskkonnaväited | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
