Pankade pakutavate hoiuste intressimäärad on reeglina väga madalad ning paljud hoiustajad otsivad alternatiivseid võimalusi oma raha kasvatamiseks. Üheks selliseks investeerimisvõimaluseks on raha paigutamine hoiu-laenuühistute hoiustesse. Võrreldes pankade hoiustega räägib hoiu-laenuühistute hoiuste kasuks oluliselt kõrgem intressimäär – kui pangad pakuvad intressimääraks kuni 2,5% aastas, siis hoiu-laenuühistute intressimäär on koguni kuni 8% aastas.
Kuigi hoiu-laenuühistud pakuvad hoiustele oluliselt paremat intressi kui pangad, eeldab see ka hoiustaja suuremat valmidust võtta riske. Seega tasub enne valiku tegemist teada kahe hoiustamisviisi peamisi erinevusi:
1. Tagatis: hoiu-laenuühistute hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondiga.
See tähendab seda, et hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral ei garanteeri riik hoiustaja säästude säilimist 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta, nagu seda tehakse Eestis tegutsevate pankade hoiuste puhul.
Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond tagab hoiu-laenuühistutesse investeeritud hoiuseid 20 000 euro ulatuses. Tagatud ei ole aga kõikide hoiu-laenuühistute hoiused, vaid üksnes Hoiu-Laenuühistu Liidu liikmete hoiused, kes on fondiga liitunud ja kes teevad fondi regulaarseid makseid.
Praegu on SA Hoiuste Tagamise Fondi poolt tagatud viie hoiu-laenuühistu hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ.
Hoiu-laenuühistutesse investeerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ühistu pankroti korral võib hoiustaja tulenevalt riikliku tagatise puudumisest kaotada kogu investeeritud raha. Seega on väga oluline enne hoiustamist uurida konkreetse hoiu-laenuühistu tausta.
2. Vaidluste lahendamine: vaidluses hoiu-laenuühistuga ei saa tarbijavaidluste komisjon aidata, ainus võimalus on pöörduda kohtu poole.
Kui panga ning tarbija vahelise vaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus pöörduda TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole, siis vaidluses hoiu-laenuühistuga ei ole tarbijavaidluste komisjonil pädevust. Seda tulenevalt sellest, et hoiu-laenuühistu kliendid on ühtlasi ka ühistu omanikud ehk liikmed ning seetõttu ei ole tegemist tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes. Seega on vaidluste tekkimisel ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole, mis võib osutuda aga kulukaks ettevõtmiseks.
3. Järelevalve: Hoiu-laenuühistute üle teostab riikliku kontrolli Finantsinspektsioon või Rahapesu Andmebüroo.
Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad saama Eestis tegutsemiseks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa. Lisaks alluvad kõik Eestis tegutsevad pangad Finantsinspektsiooni järelevalvele.
Hoiu-laenuühistud võivad kehtiva seaduse kohaselt osutada teenuseid, mis nõuavad Finantsinspektsiooni või Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud tegevusluba.
Finantsinspektsiooni järelevalvele ei allu liikmete arvult väiksemad hoiu-laenuühistud, kes annavad oma liikmetele krediiti soodsamatel tingimustel, kui seda teevad keskmiselt krediidiasutused. Selliste hoiu-laenuühistutele kehtib Rahapesu Andmebüroo tegevusloa nõue. Muud hoiu-laenuühistud peavad krediidi andmiseks ja vahendamiseks taotlema Finantsinspektsiooni tegevusluba.
Lisaks riiklikule järelevalvele kontrollivad hoiu-laenuühistute tegevust ja varalist seisu kolmeliikmeline revisjonikomisjon ja audiitor.
