“Välisinvesteeringu loa andmiseks kulus TTJA-l 2025. aastal keskmiselt 20 kalendripäeva, mis on kolmandiku võrra kiirem seadusega ette nähtud 30-päevasest menetlustähtajast. Efektiivse ja sujuva loamenetluse aitab tagada viivitusteta koostöö taotlejatega ning korrektse ja asjakohase teabega taotluste esitamine. See omakorda viitab vastavates valdkondades tegutsevate ettevõtjate kõrgele teadlikkusele loakohustusest, esitatava teabe olulisuse mõistmisele ning usaldusele TTJA suhtes,” kommenteeris TTJA välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ekspert Madis Ostra.
Lisaks väljaantud lubadele väärib eelmisest aastast esiletõstmist ka ühe välisinvesteeringu tuvastamine, millega kolmanda riigi investor oli omandanud elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu selleks välisinvesteeringuluba taotlemata.
“Kõnealuse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise raames leiti, et investeeringul on Eesti julgeoleku seisukohast võimalikud negatiivsed mõjud elektri varustuskindlusele ja elutähtsa teenuse toimepidevusele. Loa andmisest keelduti, TTJA ettekirjutuse tulemusel taastati investeeringueelne olukord ning sellega maandati võimalikud riskid energia varustuskindlusele,” lisas Ostra.
Samuti esitati 2025. aastal TTJA-le pea 700 teavitust muus EL liikmesriigis alustatud kolmanda riigi välisinvesteeringu loamenetluse kohta, mida on võrreldes 2024. aastaga ligi 40% enam. Enim teavitusi saabus Hispaanialt, Austrialt, Prantsusmaalt ja Itaalialt.
Peamised teavitatud investeeringud olid suunatud tootmisesse ja tehnoloogiasse (sh IT), tervishoiu-, meditsiini- ja farmaatsiavaldkonda, energeetikasse, finantsvaldkonda ja telekommunikatsioonisektorisse.
Suurimad Euroopasse investeerijad on endiselt Ameerika, Ühendkuningriik ja Hiina, varasemast enam on teavitusi investeeringutest Araabia Ühendemiraatidest.
Tervikliku ülevaatega saab tutvuda siin.
Alates 1. septembrist 2023 vastutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) koos välisinvesteeringukomisjoniga välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise eest, mille käigus hinnatakse kolmandast riigist ehk riigist, mis ei ole EL liikmesriik, pärit välisinvesteeringu avaldatavat mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Välisinvesteeringute taustakontroll on ennetav ja heidutav majandusjulgeoleku tagamise meede, mis aitab tuvastada ja tõkestada negatiivseid mõjusid meie julgeolekule ja avalikule korrale ning välistada strateegiliste majandusharude sõltumatust ohustavaid ja riigi suveräänsust kahjustavaid investeeringuid Eesti majandusse.
