Näiteks võib kodu hävida tulekahjus, tervis sundida elukohta vahetama või majanduslik olukord kinnisvara müüma. Sellistes olukordades võib lisanduda ootamatu kulu – elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. Seetõttu tasub lisaks hinnale uurida ka lepingu tingimusi ja sellest väljumise võimalusi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) jurist Geili Pais selgitab, millal võib elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneda tasu, millised piirangud seab selle nõudmisele seadus ning mida tasub lepingu sõlmimisel silmas pidada.
Kui elu teeb ootamatu pöörde
Tarbijavaidluste komisjonis arutatud juhtumid näitavad, et lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud tasud võivad küsimusi tekitada väga erinevates olukordades. Järgnevalt on toodud mõned näited tarbijavaidluste komisjoni jõudnud teemadest ehk tegu on päris inimeste ja nende tegelike probleemidega.
- Kodu hävis tulekahjus. Tarbija maja põles maha ning senises tarbimiskohas ei olnud enam võimalik elektrit kasutada.
- Tervis sundis kolima. Eakas ja puudega tarbija pidi terviseseisundi halvenemise tõttu korteri müüma ja kolima välisriiki laste juurde.
- Kinnisvara müüdi sundkorras. Tarbija kaotas võimaluse senises tarbimiskohas elektrit kasutada ning pidi elukohta vahetama.
- Soov jätkata lepingut uues kodus. Elukohta vahetanud tarbija soovis võtta senise elektrilepingu kaasa uuele aadressile.
Need näited ilmestavad, miks tasub lepingu lõpetamise tingimused endale selgeks teha juba enne lepingu sõlmimist.
Miks võib lepingu lõpetamisega kaasneda tasu?
Elektrimüüjad põhjendavad ülesütlemistasu vajadusega maandada riski, mis tekib siis, kui tarbija lõpetab lepingu enne tähtaega ja müüja ei saa tarbija tulevase tarbimise katmiseks ette ostetud elektrit sama hinnaga edasi müüa.
Samas seab seadus tasu nõudmisele piirid. Elektrituruseaduse kohaselt võib elektrimüüja kodutarbijalt tähtajalise fikseeritud hinnaga elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasu nõuda vaid juhul, kui sellest on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud ja tasus on kokku lepitud. Tasu peab olema proportsionaalne ega tohi ületada müüjale tekkivat otsest rahalist kahju, mille tõendamise kohustus lasub elektrimüüjal.
Ka võlaõigusseaduse järgi on tühine tüüptingimus, mis näeb tarbijale ette ebamõistlikult suure leppetrahvi või kahjuhüvitise. Seega ei tähenda lepingu tingimustes tasu mainimine automaatselt, et nõutav summa on alati põhjendatud.
Lisaks on TTJA elektrimüüjatele edastanud omapoolsed soovitused tarbijasõbralike elektrimüügipraktikate rakendamiseks selliselt, et müüjad hindaks lepingu lõpetamise soovi individuaalselt ning kaaluks paratamatusest tingitud olukordades ülesütlemistasu nõudest loobumist.
Kuidas teha teadlik valik?
Enne elektrilepingu sõlmimist tasub lisaks hinnale pöörata tähelepanu kolmele asjaolule.
1. Mõtle läbi oma vajadused. Kas plaanid lähiaastatel kolida või kinnisvara müüa? Kõiki elumuutusi ei saa ette näha, kuid paindlikkuse vajadusega tasub lepingu valikul arvestada.
2. Loe lepingu tingimusi. Tutvu nii üld- kui ka eritingimustega ning selgita välja, kui pikaks ajaks kohustud elektrit ostma, millistel tingimustel saad lepingu ennetähtaegselt lõpetada ja kuidas võimalik tasu arvutatakse. Uuri ka, kas lepingu saab elukoha vahetamisel uuele aadressile üle viia.
3. Küsi vajadusel täpsustusi. Kui mõni tingimus jääb ebaselgeks, palu elektrimüüjal see lahti selgitada. Küsi ka, kas lepingut on võimalik uuele omanikule üle anda ja millistel juhtudel võib lõpetamisega kaasneda lisakulu. Võimaluse korral palu vastused kirjalikult.
Kõige soodsam leping ei pruugi olla kõige sobivam
Tähtajaline fikseeritud hinnaga elektrileping võib pakkuda hinnakindlust, kuid sellega võivad kaasneda piirangud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Seetõttu tasub pakkumisi võrreldes hinnata nii võimalikku säästu kui ka lepingutingimusi. Enne lepingu sõlmimist küsi endalt mitte ainult „Kui palju ma säästan?“, vaid ka „Mis saab siis, kui mu elu muutub?“.
