Üks ohutuspäeva korraldamise eesmärke oli lisaks kehtivate ohutusnõuete tutvustamisele saada liiklejatelt tagasisidet raudteeülekäigukohtade liikluskorralduse arusaadavuse kohta.
Ohutuspäev näitas, et kuigi enamik liiklejaid ületab raudtee korrektselt ning teadlikkus raudtee ohutu ületamise reeglitest on hea, esineb probleeme jalgrattal ja (elektri)tõukerattal raudtee ületamisega raudteeülekäigukohalt. Samuti kasutavad liiklejad raudtee ületamisel kõrvaklappe ja nutitelefone, mis tõmbab kõrvalise tegevusena tähelepanu ümbritsevalt liikluselt. Osaliselt oli kõrvaliste tegevustega hõivatud liiklejate puhul märgata, et tajuti siiski ohtu raudteel ning vaadati paremale-vasakule, et veenduda rongi tulekus, kuid paraku oli ka olukordi, kus liikleja raudtee ületamise ohutuses ei veendunud.
Lisaks tuli ette olukordi, kus liiklejad ületasid raudteed väljaspool ületuskohta. Liiklejad tõid omalt poolt välja probleeme seoses tõkete olemasolu või selle paiknemise, liiklusmärkide nähtavuse ning vajadusega seadmestada raudteeülekäigukohad fooridega. Praegu raudteeülekäigukohtadel kasutusel olev lahendus on saanud kriitikat, kuid koostamisel on seadusemuudatus, mis täpsustab nii raudtee ületamise nõudeid kui ka kohustuslikku liikluskorraldust, mis tagaks arusaadavuse erinevatele liiklejatüüpidele.
Täiendavalt selgitame, et Eestis kasutatakse raudteeületuskohtade mõisteid "raudteeülesõidukoht" ja "raudteeülekäigukoht", mis ka mõiste nimetuses annavad informatsiooni ületuskoha otstarbe kohta. Raudteeülesõidukoht on liiklejale üle raudtee sõitmiseks ja raudteeülekäigukoht üle käimiseks.
Raudteeülekäigukohtadesse paigutatud tõkked on eelkõige selleks, et liikleja ei satuks juhuslikult otse liikudes raudteele ning märkida ära raudtee ohutsooni algus, kus on vajalik kõrgendatud tähelepanu. Tõkete eesmärk on samas vähendada liikleja liikumiskiirust ning tõketest läbi liikudes suunata liikleja pilku mõlemale poole, et liikleja veenduks, kas rong on lähenemas. Tuletame meelde, et erinevalt sõiduteest, kus autojuhil on võimalik ohu ilmnemisel pidama saada või mööda põigata, ei saa lähenev rong ohuolukorras kiiresti pidama või ohust ümber põigata ning seetõttu on eriti oluline liikleja tähelepanu.
Toome järgnevalt välja mõned seadusandlikud nõuded raudtee ületamisest.
- Liiklusseadus § 19 sätestab liikleja kohustused raudtee ületamisel: Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.
Järeldus: Kui raudteeülekäigukoha ette on paigaldatud näiteks liiklusmärk 321 „Jalgratta sõidu keeld“, mis keelab jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi liikluse, siis on jalgratturil kohustus seda arvestada ning tulla raudtee ületamisel jalgrattalt maha. Kui raudteeülekäigukoha ette on paigaldatud liiklusmärk 549 „Ülekäik”, siis see osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale.
- Liiklusseadus § 60 sätestab raudtee ületamise piirangud:
Juht ei tohi:
1) raudteed ületada, kui ta võib olla sunnitud raudtee ülesõidukohal seisma jääma;
2) raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta.
Järeldus: Kui arvestada liiklusseaduse § 2 toodud mõisteid (§ 2 punkt 19 mõiste juht ja § 2 punkt 14 mõiste jalgratas), siis jalgrattur sõiduki ehk jalgratta juhina ei tohi ületada raudteed väljaspool ülesõidukohta (sh raudteeülekäigukohal).
- Raudteeseadus § 43 viitab üldiselt liiklusseadusele raudteeületuskoha kontekstis:
Raudteed võib ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidu- või raudteeülekäigukohas liiklusseaduse alusel sätestatud korras. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole lubatud.
Lingid seotud seadusaktidele: liiklusseadus, raudteeseadus, raudtee tehnokasutuseeskiri, raudtee tehnokasutuseeskiri lisa 4
Viimati uuendatud 05.10.2021