Kogemuslugu digiligipääsetavusega – RIA DigiDoc mobiilirakendus

• Rääkige palun alustuseks natuke endast. Kes Te olete ja kui kaua olete RIA Digidociga tegelenud? 

RIA DigiDoc mobiilirakenduse projekti ning arendusega olen tegelenud viis aastat. Esimesed neli aastat olin teenusehalduri rollis ja lahendasin kasutajatoe küsimusi. RIA DigiDoc tootejuht olen olnud veidi üle aasta.

• Millised olid Teie teadmised digiligipääsetavuse teemal enne, kui hakkasite RIA Digidociga tegelema?

Enne projektiga liitumist ei olnud mu digiligipääsetavuse teadmised kuigi head. Eelnevates töökohtades ja ametites tegelesin kliendihalduse ning süsteemide paigaldamisega. Seal esines üksikjuhtumeid, kus kasutajad soovisid ekraanilugereid või spetsiifilist kuvarit kasutada. 

• Mis seisus oli RIA Digidoc enne, kui alustasite rakenduse ligipääsetavuse parandamist? 

RIA DigiDoc mobiilirakendus avalikustati 2017. aastal ning tookord järgiti digiligipääsetavuse nõudeid ja tehti kohendusi parima teadmise ning tehnoloogiliste võimaluste alusel. Kuigi Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102) jõustus 2016. aastal, oli oodata veel väga palju muudatusi nii Androidi kui ka iOSi seadmetel.

Viimastel aastatel on aga olukord paranenud, sest nii tehnoloogia kui tarkvarad võimaldavad digiligipääsetavuse aspekte lihtsamini parandada ja implementeerida. Kui praegu peaks võrdlema 2017. ja 2024. aasta RIA DigiDoc rakendust, siis digiligipääsetavuse poolest oleksid need kui öö ja päev. 

• Milliseid takistusi olete pidanud ületama?

Oleme meeskonnaga ületanud erinevaid takistusi, aga kõige suuremad nendest on olnud:

• fontide ja kasutajaliideste suurused;
• ekraanilugeja;
• häälkäsklused. 

Olukorra teevad veelgi keerulisemaks mobiiliseadmete operatsioonisüsteemide erinevad lähenemised, kus näiteks iOS pakub ühtemoodi lahendust ning Android omakorda teist. See jätab meid olukorda, kus peame leidma kõige kuldsema kesktee. 

• Kuidas olete planeerinud edasised sammud teie teenuse ligipääsetavuse parandamiseks ja hoidmiseks? 

Oleme täiendanud enda testilugusid ning testimise meeskond kontrollib digiligipääsetavust nii enne kui ka pärast arenduse implementeerimist. Lisaks sellele oleme muutnud ka disainiraamatut, et arvestada digiligipääsetavuse nõuetega.

• Aitäh! Lõpetuseks – palun jagage ka oma „hea teada“ nippe ja nõuandeid teistele soovituseks. 

Minu “hea teada” nipid:

• Selleks, et puudusi rohkem ei esineks, lisage ligipääsetavuse nõuded testilugudesse. Sellisel juhul väldite hilisemat probleemi otsa komistamist.
• Looge või kohendage enda toote disainiraamatut, et see arvestaks digiligipääsetavuse nõuetega.
• Kui tekib digiligipääsetavusega seotud küsimusi, suhelge julgelt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Meil on olnud arendamisel mõne nõude kohta küsimusi ning koostöös TTJA-ga oleme leidnud muredele lahenduse.
• Selleks, et mõista digiligipääsetavust, soovitan kõikidel arendusmeeskondadel katsetada kasutaja teekonda ning panna ennast sarnasesse olukorda. Näiteks proovida, kuidas õnnestub mobiilseadmetes häälkäsklusi kasutada.
• Digiligipääsetavuse teadmistega saab tutvuda ka keskkonnas https://digiriigiakadeemia.ee/, kus on võimalik läbida digiligipääsetavuse ABC kursus.