Kogemus investeerimisel

Kristjani Facebooki seinal vilkus pikemat aega ingliskeelne investeerimisreklaam. Pakuti võimalust investeerida krüptovaluutasse. Tähelepanu püüdis selle juures see, et reklaami alla oli positiivse kommentaari kirjutanud Kristjani hea tuttav. Kristjan klikkis reklaamil ja võttis ühendust programmiga Bitcoin Rebillion. Registreeris end kasutajaks ja seejärel helistas Kristjanile tema uus „isiklik kontohaldur“, kes selgitas, kuidas investeerimissüsteem toimib ja kuidas täita liitumiseks vajalik veebivorm. Helistaja sõnul peab otsustama kohe, kuna muidu investeerimisvõimalus kaob. Pärast seda kandis Kristjan Bitcoin Rebillion’i arvele vajaliku 1000 eurot. Rohkem Kristjanil firmaga ühendust saada ei õnnestunud. Paraku ei teadnud ka Facebooki justkui positiivse kommentaari jätnud Kristjani tuttav tegelikkuses oma nime kasutamisest mitte midagi.

Mida tasub teada, et Sinuga nii ei juhtuks?

Ole teadlik, et:

• Investeerimisvõimalused, mis pakuvad kiiret, suurt ja riskivaba tulu, ei ole usaldusväärsed. Esimeseks märgiks pettusest on see, kui tehing tundub liiga hea, et tõsi olla.
• Üheks enamlevinud investeerimispettuseks on see, kui inimesele helistatakse, enamasti võõrkeeles, ja pakutakse võimalust hea tootlusega investeerida. Helistajad on pealetükkivad, nende jutt sisaldab liiga ilusaid lubadusi ning nad kirjeldavad investeerimistoodet kui riskivaba võimalust. Sageli selgitatakse, et see on ajaliselt piiratud pakkumine, tegutseda tuleb kohe. Nende eesmärk on veenda inimest ülekannet ehk sissemaksu tegema.
• Pettuse taga olevad inimesed lubavad „investeerija“ nimele konto avada, aga tegelikult kantakse raha kurjategijate kontole. Juhul kui investeerimiskonto ka avatakse,  jääb see petiste kontrolli alla ning inimesel endal ei ole võimalik kontol olevaid vahendeid kasutada. „Investeerimiskontost“ võidakse aegajalt saata ka väljavõtteid, kus on näha suur kasum. Tegelikult on sellised väljavõtted fiktiivsed.
• Enne investeerimispakkumistele reageerimist tuleb väga põhjalikult uurida pakkujate tausta, vaadata, kes on teenuse taga olevad ettevõtted või inimesed. Näiteks interneti otsingumootoreid kasutades uurida, kas kirjeldatud tooted, projektid ja platvormid on päriselt olemas.  
• Lisaks investeerimispettustele on laialt levinud ka petukõned, millega survestatakse inimesi loovutama oma mobiil-ID või Smart-ID PIN-koode ja avaldama kaardiandmeid ning ka erinevad laenupettused.