Kokkuvõtlikult, muudatustega selgitatakse ja lihtsustatakse nõudeid (sh peamisi mõisteid, taganemisõiguse sisu), lisatakse reeglid vabatahtlike vautšerite kohta, luuakse ettevõtete-vaheline tagasinõudeõigus reisiteenuste tühistamise korral ja reisijatelt võetavate ettemaksete paindlik piirang 25%-ni, mida saab tõsta, kui reisi korraldamiseks on suuremat summat vaja.
Muudatusettepanekuid hakatakse EL-s arutama 2024. a alguses. Kava kohaselt tuleb riikidel muudatused siseriiklikesse seadustesse (Eestis vastavalt turismiseadus ja võlaõigusseadus) sisse viia hiljemalt 18 kuu jooksul ja neid peab asuma rakendama 24 kuu jooksul peale uue direktiivi jõustumist.
PTD muudatusettepanekud on järgmised:
1. Pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuse mõisted muutuvad (art 3 punktid 2 ja 5)
- Pakettreisi põhiolemus, milleks on vähemalt 2 erineva reisiteenuse kombinatsioon üheks ja samaks reisiks, jääb samaks, kuid täpsustuvad osaliselt pakettreisi moodustumise alused. Täpsustused tulevad seotud reisikorraldusteenuse (SRT) mõiste muutmise arvelt. Seni SRT osaks oleva „müügikoha ühekordse külastamise käigus“ ostetavad erinevad reisiteenused (kehtiv PTD art 3(5)a) muutuvad edaspidi pakettreisi osaks ning neid ei käsitleta enam SRT-na. See muudatus laiendab pakettreisi määratlust ja vähendab SRT-sid. SRT-na on edaspidi käsitatav vaid tegeliku reisiteenuse osutaja (nt vedaja, majutusettevõtja) enda poolt osutatav reisiteenus, kui ta sellele täiendavalt müüb reisijale 24h jooksul juurde teise reisiteenuse.
Seega tavapärane (nt) reisibüroo tegevus, mille tulemusel täna võimaldatakse reisijal müügikoha ühe külastuse käigus valida ja maksta eraldi erinevate reisiteenuste eest, ei ole edaspidi enam SRT, vaid muutub sisuliselt pakettreisiks, kui need teenused broneeritakse 3 tunni (läbiklikkimise puhul 24 tunni) jooksul. Muudatus toob kaasa osade SRT pakkujate tegevuse muutumise reisikorraldaja tegevuseks, mille osas on regulatsioon rangem kui täna SRT puhul.
- Pakettreisi ja SRT mittemoodustumise erand täpsustub. Kui kehtiv erand võimaldas paketina või SRT-na mitte käsitleda selliseid reisiteenuste kogumeid, kus vaid ühele teenusele lisati teine nö „väheoluline“ reisiteenus ehk selline teenus, mis ei moodusta „olulist osa reisiteenuste väärtusest“, siis muudatuse kohaselt täpsustatakse „olulise osa“ osatähtsus ja piiratakse seda kuni 25%-ni reisiteenuste kogumi väärtusest.
2. Selgem teave reisijatele (art 5 ja 7). Reisijatele tuleb anda selgem teave ettemaksete võtmise osas ja selle kohta, et lepingu lõpetamisel vältimatute ja erakorraliste asjaolude alusel on neil õigus saada tagasi kogu reisitasu (st reisikorraldaja ei tohi maha arvestada lepingu lõpetamistasu). Samuti selge teave, et reisikorraldaja on vastutav lepingu täitmise eest ja kõikide tagasimaksete eest.
3. Kehtestatakse reisijalt reisipakettide eest ettemaksete võtmise piirang (art 5a), mis ei või olla suurem kui 25% paketi hinnast, välja arvatud juhul, kui reisikorraldajatel tekivad kulud, mis õigustavad suuremat ettemakset, näiteks seetõttu, et nad peavad tasuma lennufirmale ettemaksena kogu piletihinna. Samuti täpsustatakse, et reisikorraldajad ei või nõuda kogusummat varem kui 28 päeva enne paketi algust. Ettemaksupiirang ei laieneks reisidele, mis broneeritakse vähem kui 28 päeva enne reisi, samuti pakettreiside kinkekaartidele. Ettemaksupiirangu eesmärk on vähendada reisijate riske, et maksejõuetuse olukorras ei ole reisijate ettemaksed tagatisega piisavalt kaetud, samuti võib ettevõtjal puududa vajalik likviidsus suures ulatuses tagasimaksete tegemiseks (nt kriisi olukorras).
4. Taganemisõiguse täpsustamine ja reisihoiatused (art 12)
- Art 12(2) kohaselt on reisijal täna õigus lõpetada pakettreisileping enne pakettreisi algust ilma lepingu lõpetamistasu maksmata, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. Seda reisija õigust soovitakse täiendada nii, et lisaks tänasele saab reisija õiguse ilma lõpetamistasuta lepingust taganeda ka juhul, kui vältimatud erakorralised asjaolud leiavad aset ka reisija elukohas või reisi lähtekohas ja need mõjutavad oluliselt reisi toimumist.
- Täpsustatakse samuti, et see kehtib ka juhul, kui vältimatute ja erakorraliste asjaolude esinemist võib mõistlikult eeldada (igat juhtumit tuleb siiski hinnata kaasuspõhiselt) ning tagasimakse tuleb teha ka siis, kui reisija pole seda otsesõnu küsinud.
- Täiendavalt lisatakse artiklisse 12 uus lõige 3a, mille kohaselt selgitatakse, et vältimatute ja erakorraliste asjaolude esinemise kindlakstegemisel reisist taganemisel on oluliseks asjaoluks ka riikide ametiasutuste poolt väljastatud hoiatused reisi vältimiseks või tõsistest piirangutest reisi sihtkohas või reisilt naasmise järgselt. Kõnealused muudatused on tingitud Covid-19 pandeemia ajal tekkinud küsimustest ja teenivad eesmärki tagada suurem selgus osapooltele.
5. Lisatakse selged reeglid vautšeritele, mida võib kasutada reisijale rahalise lepingutasu tagastamise asemel (art 12a): kehtivus 12 kuud, mida võib pikendada üks kord poolte nõusolekul, väärtus vähemalt võrdne tagasimakse summaga, ülekantav teisele reisijale ja kaetud ka reisikorraldaja tagatisega. Reisijatele tuleb enne vautšeri vastuvõtmist anda selge teave, et ta ei ole kohustatud vautšerit vastu võtma ja ta võib nõuda selle asemel raha tagastamist
- vautšerit lepingutasu tagastamise asemel võib kasutada vaid reisija nõusolekul.
6. Maksejõuetusvastase kaitse reeglite täpsustamine (art 17-19). Muudatuste eesmärk on tõhustada veelgi olemasolevaid tagatissüsteeme.
- täpsustatakse maksejõuetuse mõiste sisu – ettevõtja maksejõuetuse olukorras peab tagatis võimaldama teha reisijatele tagasimaksed ka nende reiside eest, mis on ära jäänud osaliselt (täna: täielikult) ettevõtja maksejõuetuse tõttu, samuti katma kasutamata vautšerid.
- lisatakse, et tagasimaksed reisijatele peavad toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt 3 kuu jooksul.
- kehtima jääb põhimõte, et maksejõuetusvastane kaitse peab olema tõhus ja katma mõistlikkuse piires eeldatavad kulud; see peab katma pakettreisidega seoses reisijate poolt või nende eest tehtud maksete summad, võttes arvesse ettemaksete ja lõppmaksete laekumise ja pakettreiside lõpuleviimise vahelist ajavahemikku ning eeldatavat kodumaale toimetamise maksumust korraldaja maksejõuetuse korral. Täpsustatakse, et tagatis peab olema piisav „igal ajahetkel“, ja arvestamise aluseks võetakse selline periood, mil reisikorraldaja pakettreiside müügimaht on olnud suurim.
- riikidele seatakse järelevalvekohustus tagatise nõuete kontrollimiseks nende territooriumil asutatud reisiettevõtjate suhtes ja lisatakse, et riigid võivad seada sisse ka teise-taseme kaitse (nt tagavarafond).
- täpsustatakse riikide vahelise halduskoostöö parandamist kesksete kontaktpunktide ülesannete ülevaatamise ja täiendamise kaudu, lisades kontaktpunktidele ülesandeks teabe vahetamise seoses maksejõuetuskaitsega ja loodud tagatissüsteemidega.
7. Reisikorraldajale antakse nõudeõigus teenusepakkujatelt raha tagasi saada 7 päeva jooksul (uus) (art 22). Kehtiva PTD kohaselt peab reisikorraldaja tagastama reisijale lepingu lõpetamise/taganemise korral kõik saadud maksed 14 päeva jooksul. Seda tähtaega ei muudeta. Kuna reisikorraldajad on üldjuhul maksed nende reiside eest tegelikele teenuseosutajatele juba edastanud, tekib reisikorraldajal selle muudatusega lepingu lõpetamise korral tagasinõudeõigus tegelike teenusepakkujate vastu raha tagastamiseks 7 päeva jooksul. Asjaolu, et reisikorraldajad saavad raha tagasi 7 päeva jooksul, võimaldab neil omakorda oma klientidele raha tagasi maksta kokku 14 päeva jooksul, nagu direktiiv ette näeb.
Direktiivi muudatusettepaneku tekst on kättesaadav siit: 2023 Proposal to amend the Package Travel Directive | European Commission (europa.eu).
Täpsema info saab soovi korral MKM-st, aadressil [email protected].
Viimati uuendatud 17.01.2024
