Gaasiohutuse meelespea kodutarbijale

Kodutarbija gaasiseadmeid ja -paigaldisi tuleb ohutuse tagamiseks lasta pädeval spetsialistil regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine jms) ei tohi mingil juhul teha ise. Neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering.

Gaasitööde tegijad leiate siit:

(andmebaas Majandustegevuse registri andmete põhjal)

Paljude õnnetuste põhjuseks on korterisisese gaasipaigaldise omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Oluliseks teguriks on ka väike ruum, kus ei ole tagatud gaasiseadmele vajalik õhuvahetus.

Gaasiseadmetele ja –paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik ise!

Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Igasugune korterisisene gaasitöö tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga.

Gaasimääruse kohaselt tuleb kodutarbija gaasiseadmeid ja –paigaldisi (gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel) lasta spetsialistil kontrollida iga nelja aasta tagant, täpsema info selle kohta leiab iga konkreetse seadme kasutus- ja hooldusjuhendist.

Audit on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada gaasipaigaldise ja gaasiseadme tehniline korrasolek ning võimalikud olulised puudused. Kui kodutarbija gaasipaigaldisel puudub kasutusele võtmisele eelneva auditi (tehnilise kontrolli) protokoll, tuleb lasta gaasipaigaldisele audit teha.

Auditit teevad:

Ohunäitajate ilmnemisel tuleb koheselt tellida gaasitöö.

Levinud ohunäitajad:

  • Gaasiseadmed, torustikud ja nende ühenduskohad lekivad
  • Gaasiseadmed on hooldamata
  • Suitsulõõrid on ummistunud
  • Mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis;
  • Ruumis on gaasile iseloomulik lõhn
  • Torustik on vigastatud või korrodeerunud
  • Torustikus on kasutatud gaasile ebasobilikke materjale

Ohunäitajate ilmnemisel tuleb pöörduda spetsialisti poole, et tuvastada probleemi põhjus ja teha vajalik gaasitöö.

Gaasitöid võib teha üksnes ettevõte või isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering.

Mida teha gaasilekke avastamisel ja gaasilõhna tundmisel

  • Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool
  • Tuulutada ruume akende ja uste avamisega
  • Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit
  • Eemalduda ohtlikust piirkonnast
  • Informeerida ohust teisi inimesi, häirekeskust (112)
  • Võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter

Vaata ka vingugaas.ee 

Alates 1. jaanuarist 2018 on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada sellistesse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. Soovitatav on vingugaasianduri paigaldada lisaks gaasiseadmetega eluruumidele ka muudesse eluruumidesse, kus on küttekoldeid (nt pliidid, ahjud, kaminad vms), millest võib põlemise käigus eralduda vingugaasi.


Vingugaas on lõhnatu ja värvitu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus ning põhjustab sissehingamisel eluohtliku vingumürgituse. Vingugaasiandur on suitsuanduri sarnane seade, mis tuvastab vingugaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali. Anduri omanik peab sarnaselt suitsuandurile tagama selle korrashoiu ja toimimise. Anduri paigaldamine on vabatahtlik siis, kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku. Vingugaasiandur võib olla numbrilise näidikuga ja ilma näidikuta. Anduri valikul tuleb tähelepanu pöörata kasutuskeskkonnale– niiskes ruumis asuva gaasiseadme korral peab valima vastavasse keskkonda sobiva anduri.

Ka anduri olemasolul tuleb oma gaasiseadmeid regulaarselt kontrollida ja hooldada. Korteris asuva gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga korteriomanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku eest vastutavad korteriühistu liikmed ühiselt. Igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitamine tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga.  Enamuse viimastel aastatel kodutarbijatega juhtunud gaasiõnnetuste põhjusteks on olnud korterisiseste gaasipaigaldiste ja nendega seotud tehnosüsteemide omavoliline ümberehitamine või -paigaldamine.

Last updated: 15.09.2022