Struktuuritoetused transpordiprojektidele

Vastavalt transpordi infrastruktuuri arendamise määrusele võivad transpordisektoris toetust taotleda riigi transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing või riigiasutus, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik, Tallinna, Tartu ja Narva linn ning Maksu-ja Tolliamet.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toetuste valdkond liitub 1. aprillil 2021 Riigi Tugiteenuste Keskusega. See tähendab, et toetustega seotud infot saab alates 1. aprillist Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Alates 1. aprillist toetustega seotud infot TTJA kodulehel enam ei uuendata. Alates 1. maist 2021 toetustega seotud infot TTJA kodulehel enam ei kuvata.

Projektide hindamise, valiku ning heakskiitmise viib transpordi infrastruktuuri arendamise meetmete osas läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Toetuse andmiseks koostab ministeerium investeeringute kava, mis sisaldab projektide eelistusnimekirja, projekti hinnangulist maksumust, toetuse maksimaalset määra ning rahastamisallikat (ÜF) ja eeldatavat rakendamise aega. Investeeringute kava alusel esitavad toetuse saajad rakendusüksusele projekti rahastamise taotlused.

Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab perioodil 2014-2020 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna "Jätkusuutlik transport“ Ühtekuuluvusfondi meetmeid „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“ järgmiste tegevuste elluviimiseks:

  • maanteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine;
  • uute maanteelõikude ehitamine;
  • lennujaama rekonstrueerimine;
  • jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine;
  • raudteelõikude rekonstrueerimine või uuendamine;
  • statsionaarsete läbivalgustusseadmete soetamine;
  • keskkonnasõbralike ja vähese CO2 heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine, parendamine, rekonstrueerimine või ehitamine.

Projektid

Perioodil 2007-2013 toimub struktuuritoetuse jagamine mõnevõrra erinevalt kui perioodil 2004-2006. Ühtlustatud on näiteks Euroopa Regionaalar-engufondi (ERDF) ja Ühte-kuuluvusfondi (ÜF) toetuse taotlemise nõudeid, et toetuste taotlemine toimuks võimalikult ühtsetel alustel.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab meetmeid majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsete suundade nagu "Strateegilise tähtsusega transpordi-investeeringud" ja "Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" elluviimiseks. Vastavalt transpordi infrastruktuuri arendamise meetme korrale võivad transpordisektoris toetust taotleda riigi transpordi-infrastruktuuri omav riigi äriühing ja riigiasutus ning Tallinna ja Tartu linn.

Projektid

Perioodil 2004-2006 tugines Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamine Eesti Riiklikule Arengukavale (RAK), mis oli Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud arengudokument ning sisaldas toetust vajavate prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust.


Mitmeaastase planeerimise vahendina hõlmas arengukava nii riiklikke, regionaalseid kui ka valdkondlikke eelisarendatavaid prioriteete, meetmeid ning eesmärke.

Transpordisektoris jagati struktuurivahenditest toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist. ERDF toetatud projektid on tänaseks lõpetatud ning käesoleval hetkel tegeletakse meetmete sulgemisega.

Lisaks struktuurifondidele jagati toetust ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), mille toetuse rakendamine perioodil 2004-2006 erines mõnevõrra struktuuritoetuse omast. ÜF projektide rakendamine toimub 2010. aasta lõpuni.

Euroopa Liidu abifondide administreerimise eest vastutavad Eestis järgmised asutused:

  • Makseasutus (Rahandusministeerium) taotleb Euroopa Komisjonilt toetuse kaasrahastamise vahendeid, teeb toetuse väljamakseid ning kinnitab tehtud kulutused.
  • Auditeeriv asutus (Rahandusministeerium) korraldab struktuuritoetuse administreerivate asutuste ja toetuse saajate juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning toetuse ja kululdokumentide auditit.
  • Korraldusasutus (Rahandusministeerium) tagab arengukava eesmärkide saavutamise ning õigusaktide järgimise ja ühtsete põhimõtete rakendamise toetuse andmisel, kasutamisel ja järelevalve teostamisel.
  • Prioriteedi rakendusasutus (4. prioriteedi puhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) vastutab prioriteedi eesmärkide saavutamise eest.
  • Meetme rakendusasutus (meetme 4.1 puhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) vastutab meetme eesmärkide saavutamise eest.
  • Rakendusüksus (raudteede valdkonna puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) menetleb toetuse taotlusi (tunnistab vastavaks või mittevastavaks), vormistab projektidele eraldatud toetuse väljamaksete jaoks dokumente Makseasutusele edastamiseks, teostab toetuse seiret ning täidab teisi Makse- , Korraldus- ja Auditeeriva asutuse poolt delegeeritud ülesandeid.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega perioodil 2004-2006 saab täpsemalt tutvuda Euroopa Liidu struktuurifondide kodulehel.

Viimati uuendatud 02.04.2021