Ebaausad kauplemisvõtted

Kauba või teenuse pakkumine ja müük peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt.
Kauplemisvõte on kaupleja või teenusepakkuja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sh reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud tarbijale kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.

Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud.

Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui pärast tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. Eelkõige on ebaausad tarbijat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted.

Eksitav kauplemisvõte on nii tegevus kui ka tegevusetus.

Eksitavad kauplemisvõtted on kauplemisvõtted, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha.

Esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Teave on ebaõige, kui sisaldab valeandmeid (näiteks):

  • kauba või teenuse olemasolu, olemuse, peamiste omaduste kohta;
  • kaupleja kohustuste ulatuse ja tarbija õiguste kohta, sh õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele;
  • hinna või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta;
  • hoolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajaduse kohta.

Tarbijakaitseseaduses on välja toodud kirjeldused eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud.

Alati eksitav ja keelatud on:

  • peibutusreklaam;
  • peibutusmüük;
  • väide, et kaup on saadaval vaid piiratud aja jooksul;
  • tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana;
  • väide riski kohta, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab tarbijat või tema perekonda;
  • väide, et kaupleja kavatseb tegutsemise lõpetada;
  • väide, et kaup ravib haiguseid, talitushäireid või väärarendeid;
  • „tasuta“ või „prii“ kaupade pakkumine, kui tarbija peab tasuma muude kulude eest kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega seotud vältimatud kulud.

Lisaks on keelatud igasugused püramiidskeemid, milles osalemiseks peab tarbija raha maksma ja talle lubatakse vastutasuks võimalust saada hüvitist tulenevalt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest jms.

Samuti keelab seadus agressiivsete kauplemisvõtete kasutamise, millega tarbija valikuvabadust piiratakse kaupmehepoolse ahistamise, sunni või liigse mõjutamise tõttu. Keelatud on näiteks mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi või e-posti teel, tasu nõudmine tarbijale saadetud tellimata kauba eest, tarbija kodu külastamine ja mittearvestamine tarbija palvega lahkuda, mulje loomine, et tarbija on võitnud või suure tõenäosusega võidab jms.

NB! Ebaausaks hinnatud kauplemisvõtte keeld ei too kaasa tehingu tühisust.

Näiteks kui kaupleja edastab tarbijale kauba kohta vale teavet, on tegemist eksitava kauplemisvõttega, mis on keelatud, kuid sellise kauplemisvõtte tagajärjel sooritatud müügitehingud ei ole tühised. Ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud tarbijal on võimalus esitada hagi kohtusse ja nõuda hüvitust või pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole.

Lähemalt saab ebaausatest kauplemisvõtetest lugeda Osta Targalt portaalist.

Viimati uuendatud 11.02.2021